reede, detsember 30

Sellest aastast veel

Ei saa ikka minna uude aastasse nii, et selle aasta jutud veel jutustamata. 2011 jääb kõige tagasihoidlikumaks blogiaastaks mu ajaloos, kuigi ainest on rohkem kui iial varem.

Kodune jõul

Päevad mööduvad kiiresti ja õhtutega on nüüd selline lugu, et neid mul enam eriti ei ole :) Minu öine kuldmagaja on viimase 2-3 kuu jooksul teinud kannapöörde ja naudib nüüd õhtusi söömismaratone ja öösel vudib mööda voodit ringi ja lisab aegajalt ka mõned jututunnid meie uneaja sisse. Kui ma öised söötmised elan kenasti üle, siis igaõhtune magama saamine on küll pisut kurnav. Luisa uinub, kuid niipea kui olen kõrvalt läinud, annab märku, et tulgu ma nüüd ikka tagasi. Ja nii ma käin magamistoa vahet mitu korda ja lõpuks annan alla ja poen koos temaga teki alla tuttu. Õhtune "oma aeg" ongi midagi sellist, millest hetkel kõige enam puudust tunnen. Aga mis seal ikka, küll see jälle olema saab, kunagi :)

Alates novembri algusest elame me nüüd oma uues kodus ja vaatamata mõningastele ebamugavustele on ikka mõnus. Kõige enam ootan köögi saabumist. Eriti kurb on jõuludel ja aastavahetusel olla korraliku kokkamiseta, kuid vähem kui kuu on veel oodata jäänud. No ja kott-toole ei taha minu tagumik küll vist enam eales näha, kui ükskord diivanid meil taas olema saavad siin. Soolaleivani läheb igatahes veel üksjagu aega, enne peame oma vana korteri ka müüki panema, mis omakorda seisab mõningase remondi taga, mille jaoks meil aega napib. Kõige positiivsem on aga see, et Luisa magab nüüd kaks korda päevas väljas terrassil suurima mõnuga ning ma jõuan päeval nii mõndagi ära teha. Seetõttu ma väga karmi talve ei ootagi, sest toas magamine ei sobi minu preilile mitte.

Jõuluvanaga Räpinas

Luisa esimesed jõulud möödusid Lõuna-Eestis, koos vanavanematega. Oli jõuluvana, palju armsaid inimesi, heldelt kinke ja ohtralt süüa. Esimese jõulupüha hommikul oli Põlvas isegi veidi lund maas. Sel aastal võtsime aja maha ja ei sõitnud ka nii palju ringi kui varem, seetõttu jäi aega ka lihtsalt olemiseks ja pühade nautimiseks.

Põlvas

Väsinud päkapikk

Aasta viimase õhtu veedame koos oma pisikese perega omas kodus. Tort homseks on juba valmis ning võileivarull saab ka kohe hakkama pandud. Ainult natuke lund kuluks veel ära :)

9 kommentaari:

Maarja ütles ...

Raulikku uut aastat!

Me eile Anuga just mõtlesime, et pole nii kaua sinust miskit kuulnud!

Musud!

Mari-Liis ütles ...

Mõnusat aastavahetust ja ilusat uut aastat!

Sirliiz ütles ...

Ilusat aastavahetust Teile ka Mann ja Mari-Liis!

Mann, aga sa ju tead küll kus ma nüüd elan, suht lähedal Teile Anuga pealegi :) Kui mõni päev mahti, astuge aga sisse. Päeval olen nagunii enamasti kodus ja kohvi vähemalt saan pakkuda. Kui te peened peffid kott-toole ei pelga muidugi ;)

Kairi ütles ...

:) Lume osas vist soov täitus, kas pole :p
Seda nn õhtuse oma aja puudumisest saan äärmiselt suurepäraselt aru. Täpselt sama siin. Käin ja "rullin" lapse jurues u neli, viis korda peale õhtust magamapanekut ja jään lõpuks kõrvale. Siis on sageli nii, et pole tissi vajagi - paneb käe mu peale ja silmad kinni ning magatakse :D
Ilusat aasta lõppu!

Krentu ütles ...

Ilusat uut aastat!
Mul on veel meeles, kui tüütu see magama panemine oli..... aga nüüd tundub see nagu mägede taga olevat :)
Ja nii tore, et teil nüüd uus kodu on!

Daki ütles ...

Ilusat uut aastat :). Kaua oodatud tore lugemine oli ;)!

KK ütles ...

Head uut!
Luisa on juba nii suur tüdruk!

Sirliiz ütles ...

Kaunist uut aastat Teile ka Smilla, Krentu, Daki ja KK!

Ma olen ka lootust täis, et küllap need õhtused magamajäämised meil ka paremaks lähevad :)

triin ütles ...

Head uut aastat Sirli!
Proovi teda õpetada ise magama jääma. Mul mingil hetkel sai Oskariga täiesti kõrini sellest toppimisest ja juures passimisest ja tegelikult ta õppis üsna ruttu ja polnud enam mingit jama. Kuigi ta oli vist vanem. Aga Leenaga ma üldse ei hakanud teda harjutama nii, et jääb magama kätt hoides vms ja ei tekkinudki probleemi kunagi, talle on alati meeldinu magama minna.