Swallowtail Shawl e Pääsusaba-rätt

Swallowtail Shawl
Muster: Interweave knits 2006 Fall
Lõng: Linate Harley, ca 120 g
Vardad: Ringvardad nr 4


Mitte et minust miskit õlarätiku kandjat oleks aga teiste omasid imetlesin küll. Lõpuks andsin suurele kiusatusele järele ja varusin sobiva lõnga ja lemmikmustri ligi ja ära tegin. Rätik on mind aga tänaseks päevaks juba maha jätnud ja omandanud uue kodu minu ristiema juures, kellele sünnipäevakingituseks see valmis.

Uskumatult lihtne kudumine oli, eelnevalt kujutlesin midagi hoopis keerulisemat. Üldse on minu suurimaks mureks alati kootu vormimine ja kokkuõmblemine, kudumine on selle kõrval lihtsalt parim osa. Sageli kipub mul asjade lõplik valmimine venima just selle etapi tõttu. Seekord ei jätnud mulle tähtaeg sünnipäeva lähenemise näol taolist võimalust. Nööpnõelu vormi venitatud rätiku äärtest korjates hakkas mul isegi lausa kahju sellest loobuda. Aga ehk vajan mina siiski ka üht õlasalli, järsku läheb vaja ja mõtle nüüd, kui mul polegi võtta siis ühtegi ;) Peaks vist teise ka ikka tegema, seekord siis endale.

Raamatud

Vahepeal olen jälle mõne toreda käsitööraamatu võrra rikkamaks saanud. Kaks neist sain kätte juba enne jõule ja nende osas võlgnen tänud Jutupaunale, teistel jõudsid postiga eile Amazonist.

Jutupauna kaudu tellisin:
* Pam Alleni Scarf Style . Salliraamat on lihtsalt VÄGA HEA! Tõeliselt väärt ost ja praktiliselt iga asi on teostatav. Korduvalt läbi vaadatud, kuid paikneb ikkagi kogu aeg käeulatuses ;)
* Candi Jenseni Knitting Loves Crochet'i. Sellest kuidas kudumine heegeldamist armastab võiks ju väga mahuka ja huvitava teose kokku panna, aga see raamat pole seda mitte. Kahjuks oli raamat tellimuse esitamise ajaks veel ilmumata ja kuskil piiluda sellesse ei saanud. Aga eks internetist tellimisega kaasneb paratamatult selline risk.

* Stitch' n Bitch oli teadlik valik, varasemast on mul olemas ka sama sarja Happy Hooker. Meeldis ja seda julgem oli ka teisi raamatuid tellida. Põhitõdede osas on väga asjalik Knitters Handbook ja palju huvitavaid ideid on Nationis. Nende raamatute kohta saab põhjaliku ülevaate ka internetis sellelt leheküljelt.

Jõulupidu

Kui Allani ettevõtte jõulupidusid ei korraldaks, poleks mina sellel aastal mitte ühele saanudki. Aga õnneks on neil jõuludeks ilus traditsioon: etendus ja õhtusöök mõnes Eesti teatris ja sellel järgnev pidu sama linna klubis. Selle aasta pidu toimus Tallinas Vene Draamateatris ja edasine Astori Palace'is. Etenduseks oli naiste ja meeste erinevuste kulul nalja heitev ühemeheshow "Ürgmees". Ma pole Jan Uuspõldu näitlejana kuigi tõsiselt võtnud, seetõttu olin hämmeldunud selle mehe andekusest publikut naerutada ja üksinda terve etendus välja vedada. Vene Draamateater ise on ütlemata ilus, vanelikult külluslik, aga väga kaunis ikkagi. Väga hea idee pidu just Vene Draamateatris korralda, sest kui sageli eesti publik ikka sinna sattuda võiks.

Astoria, hmm, pigem üllatavalt kitsas ja mitte sugugi luksuslik nagu oleks oodanud. Viimase paari aastaga olen suhteliselt viletsaks klubikülastajaks muutunud ja seetõttu polnud sinna varem jõudnud. Ma arvan, et meid oli kokku ca 200 inimest ja seda on selle klubi jaoks selgelt juba liiga palju. Istekohti vähe ja õhku veel vähem.

Kokkuvõttes õnnestunud ja kaunis oli see jõulupidu,jääme ootama järgmist aastat!

SKS vol 2

Loosi tahtel sattus minu salasõbraks Tiina, kelle blogi polnud mulle selleks hetkeks üldsegi mitte võõras. Üks oli aga kohe esimesest pilgust selge, sokitegu ma ette võtma ei hakka, sest selles vallas on minu salasõber lausa meister ;)

Muidugi selleks ajaks kui mina kingiga juba algust olin teinud, muteerus ta hoobilt ka sallimeistriks. Harutama ei hakanud, salle ei saa ju kunagi liiga palju olla ;) Lõngaks on Titan Wooli imepeen meriinovillane, neljakordselt, vähemaga tundus soojaandmise efekt kuidagi kahtlaseks jäävat. Vihtide keradesse kerimisel aitas Allan ka, aga ainult kahe esimese puhul, teised kaks mässasin ise. Hirmus töö, ma ütlen. Kudumine oli selle kõrval juba fun, ikka õhtu ja mustrikord, õhtu ja veel üks mustrikord jne. Õnneks jõudsin õigeks ajaks valmis. Hästi pehme ja mõnus sai, meriinol on õnneks kõik villa head omadused aga puudub minu jaoks ebameeldiv karedus.

Loodetavasti Tiinale meeldib!

Postkaardid

Lapsepõlve jõuluajast on mul meeles, kuidas juba nädalaid enne pühi hakkas saabuma häid soove ja palavaid tervitusi täis kirjutatud postkaarte, lähemalt ja kaugemalt. Mõnel päeval oli neid postkastis mitu, mõnikord võis juhtuda, et mitte ühtegi. Viimaseid päevi tuli ette harva, pisike pettumus puges siis hinge.

Eelmisel aastal saime kaks jõulukaarti ja küll oli tore üllatus neid oma posti hulgast leida. Juba siis küpses otsus, sellel aastal saadame ise oma kallitele jõulutervitused posti teel. Ei mingeid e-kaarte ega sms'e.

The Holiday

Käisime täna töökaaslastega vaatamas Puhkust, esilinastus on küll alles homme aga meil oli selline meeldiv võimalus. A.Le Coq Sviit on väga mõnus koht sellise armsa ja romantilise komöödia nautimiseks ja punane vein sobis oluliselt paremini selle kõrvale kui coca ja popcorn. Et natuke õigustada sellist ajaviitmist, eelnes filmile ettevõtte juhi poolt ettekanne töötajate rahulolu uuringust;)

Filmi algus tundus vägagi bridgetjoneslik - Iris'e (Kate Winslet) armumine töökaaslasse, reetmine, kihluse teatamine teise naisega (ka töökaaslane) ettevõtte jõulupeol, kibedad pisarad, ohtralt veini jne. Maakera teisel küljel jätab oma truudusetu elukaaslase maha Cameron Diaz'i kehastatud Amanda ja lähebki lahti. Kas olete kuulnud midagi puhkuse veetmisest kodude vahetamise teel? Mina ka mitte, aga sellest ettevõtmisest saabki kõik alguse. Murtud südamete ravimine keskkonna vahetuse teel - pole ju uus mõte tegelikult. Aga filmis töötab eriliselt hästi. Pole ka ime, Jude Law võiks iga südame paugupealt terveks ravida ;)

Inglismaa külad ja justkui muinasjutust pärit majakesed tekitavad minus alati vastupandamatu soovi kohvrid pakkida ja maalt välja rännata. Kaunis lumine Inglise maastik, hubased pubid ja mõnusalt õdusad ja asjadest pisut nagu ülekuhjatud kodud, see kõik on nii igatsust tekitav.

Ei olnud imalaksmuutuvalt magus, just parasjagu selleks et mõni pisar silmanurka meelitada. Suurpärane inglise huumor. Ja muusika oli supper, natuke jõulu ja natuke romantilisi meloodiad, koju minnes ümisesin endamisi Have yourself a merry little christmas...

NB! Cameron Diaz kandis filmis mitmeid väga isuäratavaid kudumeid ;)

SKS

Eile õhtul kiirustasin veel enne Põlvasse sõitu postkontorisse, ootamas oli pakike Sõber Sala'lt :) Kui Allan üritas ääriveeri küsida, et ehk annaks esmaspäevani oodata, siis vaatasin teda vist sellise etteheitva näoga, et ta sõnagi lausumata suuna lasnamäe postkontori poole võttis.

Minu armas salasõber on teinud imeilusa salli, ma ei oska kohe öeldagi kui väga see mulle meeldib :) See lõng on fantastiliselt pehme ja sall nii mõnus ja soe, muudkui käin ja katsun seda. Ma võin üsna kindlalt väita, et heegeldatud, kuigi päris raske on selle lõnga puhul tehnikat tuvastada. Õhtul ei saanud ma kohe arugi, et beezika salli keskosas jooksevad ka roosakad triibud, mulle väga-väga meeldib :) Ja pakist tuli veel välja koguni kaks üllatust - korvike pähklitega (jammi) ja mu lemmiklõhnaline küünal (vanilje, mmmm). Küll on mul kahju, et ma paremaid pilte oma fotokast välja võluda ei oska, minu mitte aparaadi viga kahjuks.

Ja nüüd tuleb piinlik osa, ma ei tea kellele ma võlgnen tänu nii armsate kingituste eest. Kuna kingitegija võiks pakil oleva aadressi järgi elada Mustamäel, siis erinevatest allikatest pärineva info põhjal äkki Elku või Jutupaun või Asti või.... Igaljuhul tahaks sulle öelda, kallis salasõber, et oled hakkama saanud väga kauni salli ja üllatustega ning teinud ühe teise inimese väga õnnelikuks :) Suur, suur aitähh sulle!

5 aastat

Täpselt 5 astat tagasi oli see päev, kui mina ja Allan tee teineteise juurde leidsime. Tundsime küll juba mõned kuud varem, aga just sellel päeval saabus ootamatu pööre (minu poolt) ja oligi nii. Olin siis just Tallinnasse kolinud ja eelmise pikaajalise suhte vintsutustest pisut toibunud, viimane asi mida vajasin oli uus suhe, eriti veel distantsilt. Aga järjekindlus viib teinekord siiski sihile ja nii me sellel aastal juba viiendat kooseluaastat tähistame. Päriseks (loe abielluda) pole minuga veel tahetud :) aga seda vist puht materjaalsetel põhustel, ei suuda mina oma unistuste puhul allahindlust rakendada. Kui juba siis juba nii, nagu hinges ihkan.

Ja uskumatu sai tõeks, täna ootasid mind sekretäri juures lilled, tumepunased pikad roosid, ma lihtsalt sulasin. Ei ole just tema moodi kulleriga mulle lilli saata ja romantilisi kingitusi välja mõelda. Elu on mõnikord ikka lootusetult ilus, imetore õhtu ootab mind veel ees:)

Autolugu

Mul pole veel mitte kunagi varem olnud täiesti uut autot. Eelmine kolmapäev aga sain sellise kogemuse võrra rikkamaks. Nädal enne seda läksime salongi ja tegime mitu tiiru ümber väljasoleva mudeli ja vaatasime siitnurgast ja sealtnurgast ja istusime sisse jne. Pool tundi hiljem väljusime sobiva pakkumisega ja 6 päeva pärast istusin juba oma uude nunnusse ja andsin gaasi :) Vot nii lihtsalt käib tänapäeval sõiduki omandamine.

Tänase päeva urr aga on see kivi, mis Lasnamäe kanalis esiklaasi lendas. Täke pole küll suur ja ka mitte eriti nähtavas kohas aga homme tuleb siiski kasko kahjukäsitlejate poole pöörduda. Urr, ma ütlen...

Fame ja Rahauputusest ka näpuotsaga

Seekord juhtus sedamoodi, et sattusin ühe nädala jooksul suisa kaks korda teatrisse. Tegelikult pole see väljend päris õige, ühel juhul oli tegemist Linnahalliga ;)

Teisipäeval käisime töökaaslastega Draamateatris Rahauputust vaatamas. Ükspäev tekkis meil selline tunne, et oleks vaja end oimetuks naerda ja etenduse valiku otsustas eelkõige sobiv õhtu leidmine. Mingit sügavat sisu ei oodanud meist keegi ja seatud eesmärgi täitis etendus 100%liselt. Ainuüksi Ain Lutseppa rollikehastus pani naerust vappuma. Lõbus ja tore oli. Pikemalt ei peatu, vana nali ka juba.

Neljapäeval käisin Allaniga Linnahallis Fame 'i vaatamas. Ma austan väga Jüri Naela ja tema tööd, aga... Iga kingsepp peaks vist siiski oma liistude juurde jääma. Kõik mis puudutas tantsu ja tantsimist oli lihtsalt suurepärane, aga muusikaline osa jättis minu jaoks küll soovida. Võibolla oli viga minus, aga ma ei saanud kahjuks aru mitte ühestki sõnast mis Tatjana Mihhailova e JZ Belle laulis. Sama lugu ka Danne Dahlin'i esitusega, arusaadaval põhjusel küll tema puhul, ta tantsunumbrid aga võtsid muidugi sõnatuks. Nele-Liis Vaiksoo on mulle varasemalt hästi positiivselt meelde jäänud, aga seekord nagu üritas kõva "karjumisega" tasa teha puudujääke hääle võimsuses. Positiivselt üllatas Kaido Põldma, ei oleks temalt nii head esitust oodatagi osanud. Minu kõrval istunud ca 11-12 a poisid läksid eriti änksi täis muidugi breikarite esituse peale, ise ka vaatasin imetlusega. Aga harva on minuga juhtunud, et ootan etenduse võimalikult peatset lõppemist, seekord nii oli. Lõpupopurii oli muusikalises mõttes parim. Kui ikka väga häid lauljaid (Kaire Vilgats ja Rolf Rooalu olid vinged) eriti võtta ei ola ja kõik näitlejad ka tantsima pannakse, siis välja kukkus just sedamoodi. Mina pettusin pisut, aga nagu öeldud, subjektiivne arvamus, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele. Kollase kiisu etteaste teenis ka korraliku aplausi:)

PS. Kellel Fame'i külastus veel ees, pange ennast soojalt riidesse. Meie etenduse vaheajal käis julgelt pool saali garderoobist omale mantleid ja jopesid toomas.