Rogue saaga

Pühapäeva hommikul oli mul veel selline Rogue, õhtuks jäi sellest vähem kui pool alles ja hunnik lõnga tekkis juurde. Põhjus - liiga lühike, kohe häirivalt lühike. Ma ei tea mis värk mul nende proovitükkide ja mõõtmisega on, igakord muudkui arvutan ja mõõdan põhjalikult ja ikka läheb puusse. Kõrgem matemaatika mulle küll sellist raskust ei valmista ;) No natuke ikka kahju oli ka, aga ma ei vaja veel ühte kampsikut (märksõna Starsky) karderoobi seisma, seega kui ma seda kohe üles tõmmanud ei oleks, jääkski see oma aega sinna ootama (taas kord märksõna Starsky). Koon kehaosale veel 4 väikest palmikuosapikkust juurde ja võimalik, et ka varrukatele mõned cm'd. Nii armas asi on see Rogue, et peab ikka perfektselt istuma, et sellest täit rõõmu tunda. Pealegi mulle tõeliselt meeldis seda kududa.

Toidujuttu

Õppepuhkus, mõeldud juskui uurimustöö kirjutamiseks. Mitte minul. Ma ei ole 3 kodusoldud päevaga peaaegu mitte midagi jõudnud teha, kooliks vajalikku ma mõtlen. Kõike muud küll.

Mul on tunne, et varsti seon põlle ette ja hakkan mehele mitmekäigulisi lõunasööke ka valmistama, peaasi et kirjutama ei peaks. Aga enda väljavabandamiseks, siis meil on tõesti palju igasuguseid aedvilju, kuna kumbki meie vanematest ei anna alla ja Lõuna-Eestis käies pannakse mõlemalt poolt kaasa suur-suur kastitäis igasugu kraami. Seega on mul iga päev nuputamist mida nendest valmistada, no ja sööma ju inimene peab, eks?

Kolmapäeva õhtul sõime juba korduvalt järgi proovitud ja palavalt armastatud Peekoniga ja seentega täidetud kanafileed ahjukõrvitsaga, aitäh Thredahlia;) Ma arvan, et olen seda toitu juba üle 5 korra küll valmistanud. Esimestel kordadel ilma kõrvitsateta aga korra proovisin ja nüüd enam muudmoodi ei taha.

Nejapäeval oli õhtusöögiks Hakkliha-Tomativormi raamatust Kiirelt ja tervislikult, imehea sai. Minul selle valmistamine just kiirelt ei õnnestunud aga selleeest sain suure hulga köögivilju sinna sisse sokutada. Kuigi retsept on neljale, jäi meil küll vaid õige veidi järgi, mis Allan järgmise päeva lõunaks otsustas kaasa võtta (ei juhtu just sageli ;)) Pilti ei ole, kuna söömisega läks kiireks ;)

Reede õhtuks valmistasin Tomatisuppi pasta ja basiilikuga, kõrvale röstitud saiad, retsept pärit Köögiviljaraamatust. Meeldivalt mahe sai, viimati tehtud tomatisupp mingi teise retsepti järgi sai liiga vänge ja suutsinme mõlemad süüa vaid minikoguse sellest. Aga see supp sai küll otsa ;)


-------------------------------------------------------------------------------------
Hakkliha-tomativorm
1 suurem suvikõrvits
4 tomatit
400 g veisehakkliha
1 sl õli praadimiseks
2 sibulat
2 küüslauguküünt
2 sl tomatipastat
0,25 tl must pipart
0,5 tl soola
1 tl kuivatatud punet

Kaste:
2 sl õli
5 dl piima
2 sl jahu
2 dl riivjuustu
soola
valget pipart
jahvatatud muskaatpähklit

Lõika suvikõrvits ja tomatid viiludeks. Pruunista hakkliha pannil õlis 4-5 minutit, kuni vedelik on aurustunud. Koori ja haki pannil sibulad, purusta küüslauguküüned. Lisa hakklihale sibul, küüslauk, maitseained ja tomatipasta, hauta 2 minutit. Kastme jaoks kuumuta kastrulis õli, sega hulka jahu ja seejärel piim. Kuumuta segades, kuni kaste pakseneb (u 5 minutit). Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkiga. Pane pool suvikõrvitsa ja tomaiviiludest ahjuvormi põhja. Laota peale hakkliha ning kata ülejäänud tomati- ja suvikõrvitaviiludega. Kalla vormi kaste ja raputa riivitud juust. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 45 minutit.

Tomatisupp pasta ja basiilikuga

1 suurem
800 g tomateid
2 sl oliiviõli
1 hakitud sibul
1-2 küüslauguküünt
1 väike paprika
1 l köögiviljapuljongit
2 sl tomatipüreed
1 tl suhkrut
0,5 dl värskeid basiiliulehti
2,5 dl teokarbipastat

Keeda pasta al dente. Kuumuta peenestatud sibulat, küüslauku ja paprikat paksupõhjalises kastrulis õlis. Lisa purustatud tomatid ja püree, kuubikutest valmistatud puljong ning suhkur. Keeda 5-10 minutit kaane all, vajadusel maitsesta soola ja pipraga. Rebi hulka basiilikulehed (mõned jäta kaunistamiseks). Soovi korral püreesta supp saumikseriga. Nõruta pasta ja sega ülejäänud supi hulka. Kuumuta kõik koos veelkord läbi ja serveeri kohe. Kaunista värskete basiilikulehtedega.

Viinamarjad (ei ole hapud)

Vastukaaluks eelmisele jõuludest unistavale postitusele, laekus Allan pühapäeval Räpinast sellise üllatusega. Kasvatatud tema ema poolt, päikesepaistelisel kohal küll aga täiesti avamaal. Maitselt meenutavad natuke kišš-mišš'e, hästi magusad ja mahlased, ülihead lihtsalt. Selle aasta saak jagati sõbralikult omavahel, Allan oli oma kobara juba Räpinas ära söönud ja minu oma ei puutunud, sest ta ema saatis ju selle ainult mulle ;)

Omamoodi

Millega normaalsed inimesed nädalavahetusel tegelevad? Mina näiteks kuhjasin enda ümber kõik mu kallid kuduraamatud ja ajakirjad, süütasin terve armee küünlaid (eile õhtul jäi väheks, käisin täna spetsiaalselt Stockmannist "neid õigeid" juurde toomas), täitsin pokaali punase veiniga (OK veega pooleks, eesmärk pole napsutada), tõmbasin vaagnatäie brownie'sid ligi ja kuulasin netist jõulumuusikat :D

Totakas, eks ole? Tea kas minusugustele mingi teraapiavorm on välja mõeldud. Tegelikult muutuvad õhtud juba liiga vara pimedaks, mis põhjustab minus aga meeletu igatsuse küünlvalguse (ja aroomi) järele, mis omakorda äratab minus vastupandamatu soovi veeta aega lähedastega ja nautida head toitu ja ... ühesõnaga mingil hetkel ma mõistan, et jõuludeni ei ole enam 3 kuudki ;) Ja siis selgub, et mul pole õiget muusikat nende tunnete toitmiseks ja ma surfan läbi amazoni ja yuotube, et leida seda õiget. Ma teen lühidalt, tellisin selle plaadi endale.

NB! Jaanuarist septembrini olen ma muidu reeglina üsna normaalne :P

Jälle kooli

Käisin eelmisel neljapäeval Tartus liisingutöötajatele koolitust tegemas ja sellega seoses otsustasin ka Narva mnt'lt läbi astuda, majandusteaduskonna hoone oli ikka samasugune ja lõhngi sees endine kuigi terve eelmise aasta ma olin sinna sattumist vältinud ;) Kuna eelneval õppeaastal ei liigutanud ma lillegi, siis selle järgneva aastaga olen otsustanud kriipsu alla tõmmata oma õpingutele TÜ's. Kursusetöö kaitsmine jaanuaris ja bakalaureuse oma juunis - see on kõik mis mind lõpetamast on veel lahutamas.

Kõik siiski tegelikult ei olnud enam endine, Avatud Ülikoolis on uus sekretär Kersti, hästi sõbralik ja abivalmis sealjuures. Mitte, et eelmisele sekretärile Jutal midagi ette heita oleks olnud;) Aga selline hea tunne jäi, läksin sinna pisut kloppiva südamega, et kas ikka antakse tõend õppepuhkuse saamiseks, kuna olen pikendatud õppeajal. Tõend anti ja tänaseks on isegi personaliosakond juba mulle selle võtmise võimaluse veebi tekitanud. Kui juba lahke oldi, julgesin ka õpilaspileti kohta küsida ja isegi see väljastati minusugusele kummivenitajale. Ja mõelda vaid, ma olen kogu aasta nii teatrites, raamatupoodides kui ka ühistranspordis täiesti ülemaksnud ju, üliõpilane ikkagi, mis siis et looder ;)

Elagu eBay

Tsiteerides KK'd - "teoorias ma ainult koon ja heegeldan". Tundub, et viimasel ajal kulub aur tõesti pigem planeerimisele ja kudukraami kokkuajamisele, tegutsemiseks jääv aeg on kuidagi piiratud e. elagu eBay!

Kõigepealt ma ainult vaatasin ja unistasin, mingi aja pärast registreerusin ja siis tekkis hasart. Iga päev lappasin läbi lugematuid lehekülgi selles oksjonimaailmas ja esimesed ostud tekkisid iseenesest.

Esimene ost oli Manos del Uruguay 500 g (100g - 135m), pole aimugi mis ma sellega pihta hakkan aga ma lihtsalt pidin selle lõnga omanikuks saama. Need värvid, vapustav! Mulle mõjub ka lugu selle toote taga. See lõng saadakse imepehme Corriedale ja Meriino villa kokkuketramisel, saadud lõnga värvimisega tegeleb Uruguay mahajäänud maapiirkonna küladest pärinevatest naistest koosnev ühistu, kellele see töö tagab hädavajaliku sissetuleku. Ja imepehme on see 100% villane lõng tõesti.

Järgmisena alistusin ma Angels & Elephants käsitsi värvitud sokilõngadele. Kui juba ostmiseks läks, siis võtsin kohe kahtede sokkide jagu, sinise lõnga valis Allan välja. Kuigi ma tänaseni pole veel sokipoegagi kudunud, plaanid on suured ;) Mõlemad on 100 % villased, punane Inglise sokilõng 100g - 335m, sinine Shetlandi saartelt pärinev villane 100g - 440m.

Sokilõng oli olemas, raamat täis kudumustreid ka, puudu olid vaid vardad. No ja ma siis tellisin need ka, 15 komplekti bambusest sukavardaid suuruses 2 - 10 mm. Kui siit nüüd ridamisi sokke ei hakka tulema, siis on mul olmetigi kodus olemas täiskomplekt erinevas suuruses vardaid lõngaproovide kudumiseks ;) Väga head vardad on muideks, paraja teravusega otsa ja sileda pinnaga. Erinevate riikide mõõdud on ka varrastele kirjutatud, väga mugav.

Uued raamatud

Seekordse amazon'i tellimusega jõudis minuni ammuigatsetud Lace Style ja veel mõned raamatud. Esimesest ei hakka pikemalt jutustama, sellest on üsna palju blogides juba räägitud, kuid kahest teisest kirjutaks pisut lähemalt.

Esiteks Knitting Lingerie Style. Mulle tundus see raamat ahvatlev juba ilmumisest saadik, aga ei julgenud enne tellida kui mõningaid pilte netis näha sain. Olen väga rahul selle ostuga, palju ilusaid kudumeid mida hea meelega teeksin endalegi. Pealkirjast lähtuvalt leiab raamatust ka kootud rinnahoidjate ja püksikute õpetuse, vähemalt esialgu need mind ei ahvatle aga kummastki on kogu raamtu peale ka vaid mõned näited. Hästi armas on topi-shortside komplekt, mis minu jaoks nt puuvillasest kootuna kohe pidžaama mõõdu välja annab. Samuti erinevad topid ja ka põlvikud on väga kaunid. Kokkuvõttes suureformaadiline ja äärmiselt kaunis raamat. Mõned pildid ka lemmikutest:

Greeting from Knit Cafe tellisin ka, kaanepildi seelik on juba vähemalt aastajagu meeles mõlkunud. Mitmel korral olen kaalunud selle tellimist aga ju siis seekord olin lahkes tujus ja nii see nimekirja saigi. Vähemalt on seeliku õpetus nüüd olemas ja süda rahul ;) Kuigi tuleb tunnistada, et väga vaimustunud ma sellest raamatust üldiselt ei ole, just projektide mõttes. Valdavalt liiga lihtsad ja tavalised esemed on esindatud, kuigi raamat ise on küll väga hästi kujundatud ja natuke muud juttu on ka sees. Kokkuvõtvalt selline võib olemas olla kah tüüpi pigem. Mõned enimmeeldinud näited ka:

Rokkivad tüdrukud

Aitäh Krentu, sinult selle märgi saamine tähendab mulle eriti palju. Kui ma nüüd kõik ausalt ära räägin, siis tänu sinu blogile minu oma üldse alguse saigi ;) Kuidas ma sinu blogile sattusin, seda ma isegi ei mäleta enam, kuid siiani mäletan seda hingesoojendavat tunnet mis mind selle lugemise järel valdas. Sellest ajast on jäänud püsima mulje sinust kui äärmiselt malbest ja armsast inimesest, kelle tegemistele alati kaasa elan. Üsna mitme kuu möödudes peale blogimaailma avastamist julgesin ka ise esimese sissekande teha. Aitäh sulle!

Päris raske on märki edasi anda, kuna enamus mu lemmikblogidest on juba selle omanikuks saanud. Aga lõppude lõpuks, mis siis sellest, kuidas te muidu ikka teada saate, et ma teie kirjutatut kohe lugema tõttan kui bloglines mulle uuest sissekandest märku annab? Seega (topelt)märgistaksin ka omalt poolt kõige suuremad lemmikblogijad Kajakas, Maarja, Signe, Tiina ja Anniki. Mu lemmikute nimekiri on muidugi määratult pikem, nagu kõrvalolevast tulbast näha ;)

Midagi head

Ohh ja ahh, mis sa hing enda kohta ikka oskad kosta. Aga olgu, midagi ehk leiame...

1. sõbralik ja abivalmis, enamasti
2. minu südant on ikka väga kerge haledaks ajada, seega kaastundlik
3. lojaalne, seda nii perekonna kui sõprade suhtes, võimalik et ka profesionaalses võtmes
4. pagana aus ja otsekohene, ei pruugi alati kõigile meeltmööda olla
5. emaatiavõime on vist olemas, keerulisemad vestlused meeskonnas on sellest sõltuvad
6. ustav, südame võitmine on minu puhul kõige raskem ülesanne, tegelikult liigagi andestav
7. täpsus, olen ise ja hindan kõrgelt ka teistes, ei meeldi hommikul hilinevad töökaaslased ega ka sõbrad, kes oma hilinemise tõttu on pärast sunnitud jahtunud pirukat mugima näiteks
8. aktsepteerin kõike ja kõiki, seaduslikkuse piiridesse võiks asi siiski jääda

Rohkem ei pinguta. Tundub, et enda kiitmisega on juba kõik tegelenud kes soovinud on, seega sundima kedagi ei hakka. Kuigi Kuduv Koeraomanik, Mari-Liis ja Tiina võiksid selle veel ette võtta ;)

Shrug

õpetus: Fitted Knits Stefanie Japel

lõng: HjerteGarn Blend Bamboo (70% bambus, 30% puuvill) ca 170 g

vardad: Addi ringvardad nr 3 ja 3,5

Ostsin suvel ühe armsa helebeezi särgiku ja vajasin selle juurde midagi paljaste õlgade katteks, meil kontoris nimelt eriline paljastus pole just soositud. Särgikut jõudsin küll korduvalt kanda kombinatsioonis erinevate rõivaesemetega, kuid.... Suvi on tänaseks päevaks vist jäädavalt ümber saanud, kõneallolev särk õnnestus ka millegi taha kinni jäädes katki tõmmata aga shrugi sain valmis lõpuks ;)

Minu esimene ranglaanlõikeline kudum, äärmiselt lihtne kududa ja õmblusi on pärast nii vähe vaja teha. Mulle väga meeldib see variant, reeglina kipun just viimistlemisega venitama. Valitud lõng osutus ideaalseks, siidine ja pehme, väga meeldiv vastu paljast ihu, suvine kudum peaks just sellise tunde tekitama. Midagi villas ei suudaks ma iialgi keha vastas taluda, alati peab kaitsev kiht rõivast vahel olema. Pildike küljelt ja selja tagant ka, edev noh!