TV-hooliku raske elu

Ma põen kergemas vormis tv-sõltuvust ja seetõttu on mõistetav minu pahameel teleka üle kui see otsustab vastu pühi vanadustunnuseid ilmutama hakata. Tegelikult ei olegi ta veel nii vana kuivõrd vanamoodne, 6 ja pool aastakest turjal. Isa ostis mulle Tallinnasse kolides, et tv-hoolikust laps igavusse ei sureks.

Aga nüüd on see otsustanud eriefektid käiku lasta, plingib ja vahel läheb pilt ka päris mustaks. Kuna kineskoopteleka remont ei tundu kuigi mõtekas, siis oleme sunnitud uue järele ringi vaatama. Muidugi on kaasaegse LCD soetamine plaanis olnud nagunii, kuid praegu on ju jõulud ukse ees ja rahaga oleks ka miskit targemat teha kuid ... ilma telkuta ka nagu hästi ei oska. Selle nädalaga peaks välja valima, sest peale jõulupühi lõunas tuleb mul ennast veel vaid 27.detsembril tööle vedada sellel aastal ning kodus olles on ju teadagi mõnus diivanil vedeledes jõulufilme ja muud sellist värki vaadata ;)

Koolituse oluline osa - lõuna

Sellel aastal on mul olnud väga palju võimalusi ennast koolitada. Osa sisseostetud, osa oma ettevõtte koolitajate poolt korraldatud. Aga mitte koolitustest enestest ei tahtnud ma kirjutada vaid hoopis nendest toredatest kohtadest kus need toimunud ja täpsemalt söögist ;) Varasemalt tundus see mulle tobe, tähtsustada sellist tühist asja nagu lõuna - aga see nädal tõi selgust, ei ole see tähtsusetu ühtgi. Kuna ma ise puutun tööalaselt kokku ka teise poolega, ehk tegelen ka ise inimeste koolitamisega, siis sellel nädal ma käisingi oma teadmisi ja oskusi antud valdkonnas täiendamas. Ja isegi meie kogenud koolitajad tõid välja olulise komponendi - lõuna, sellele tuleb tähelepanu pöörata mitmest aspektist lähtuvalt, millel täpsemalt ei peatu, küll aga panen siinkohal kirja oma viimased head kogemused.

Seekordne toimumiskoht: Savoy Boutique Hotell - lõunad selle restoranis L´Arancia . Oivaline, nii teenindus kui toit, mulle pole veel kunagi varem näiteks ettekandja salvrätti ise sülle laotanud ;) Portsjonid on muidugi gourmet, st miniatuursed, kuid iga amps oli puhas nauding. Eriti maitsev oli üks magustoit, vist pirni-valgehallitusjuustu sorbee, no oleks võinud olla rohkem kui üks lusikatäis aga ....

Veel on üks super atmosfääriga koht Viru Inn hotell, samuti vanalinnas. Õdus, sellises õhkonnas on enesearenguga ideaalne tegeleda. Restoran ja ka kohvikupool on tasemel. Seal on üks vanem härrasmees restorani poolel teenindaja - ülimalt vahva ja abivalmis ;) Menüüs on ka traditsioonilisemaid roogasid aga siiski piisavalt peen, et minna nauditavat õhtut veetma. Esimesel päeval oli meile tellitud kolmekäiguline lõuna, see osutus siiski liialduseks, head kraami ei jaksa siiski korraga palju tarbida.

Ka suuremates hotellides leidub mõnusaid restorane. Näiteks Centralis Novell või Olümpias Senso, nedesse satumine on muidugi tõenäolisem sest enamus koolitajaid armastab steriilseid konverentsikeskusi.

Sellesse suvesse jääb ka veel üks hoopis isemoodi kogemus. Maardu külje all on talu, mille perenaiseks on üks tuntud lektor ja koolitaja, ning osa tema koolitusi leiavad aset just seal. Perenaise õde aitab korraldusliku pooel pealt, valmistab süüa jms. Rehialune on sisse seatud koolitusruumiks, kus vana (mööbel ja muu sisustus) ja uus (tehnika) imehästi kokku sobitatud. Lõunate ja pauside ajal kostitati meid maailma parimate ahjusoojade saiade ja muude hõrgutistega, lõunaks toodi lauale värske keedukartul, sealtsamast peenramaalt pärit salatiga. Lihtsuses peitub võlu, kui maitsev see kõik oli...

Ah, öö on käes ja ma pigem ei mõtle enam toiduteemal.

Ostupall põrkas siia...

... Anult. Mis muud kui mängin kaasa. Musta vööd mul küll veel shoppamises pole aga suht sageli satun ostukeskuste pinda kulutama küll ;)

Väärt ostud:

Köögipoolelt on mu absoluutseks lemmikuks muffinipann (ca 200 kr). Ostsin vähem kui aastat tagasi ja see on mind ikka suurepäraselt teeninud. Mitu karpi pabervorme, milles sees 200 tk, olen suutnud ära kasutada ja lõppu pole veel näha.

Magamistoa favoriit on Joutseni suletekk, mis alles hiljuti meie koju saabus (soodushind ca 2000 kr). Mõnus! Ma ei kujuta ette kuidas suutsime senini selle kerakiud asjanduse all uinuda, mis meil varem oli. See tekk on iga senti väärt, nii kerge ja õhuline, imeline!

Meigikotis on häid oste palju,palju aga viimati soetatud lemmikuks Make up Store silmapliiats dusty smoke (hinda ei mäleta, ostsin koos hunniku teiste asjadega, aga ilmselt kuskil (150 kr). Pliiats on täpselt õige, piisavalt pehme-piisavalt kõva, asjatult laiali ei lähe aga samas pintsliga annab pisut hajutada. Kanebo Liquid Finish jumestuskreem on ka pikaajaline lemmik ja kui siin juba Nina Ricci Nina lõhna kiitmiseks läks, siis kiidan ka takka. Pealegi on selle lõhna pudel ilmselt minu jaoks disainitud, kes mu perekonna nime teab saab aru ;)

Keha ligi luban kõige meelsamini La Zensa pesu (hinnad erinevad, viimane komplekt ca 700 kr). Ausalt, pole kuskilt mujalt nii hea numbrivalikuga ja nii hästi istuvat pesu leidnud. Ka sealsed pidzaamad on mu lemmikud. Ma ei kanna neid mitte magades vaid lihtsalt chillin nendega kodus ringi.

Kehvad ostud:

Mul on mingi kamm Bronxi jalanõudega. Eelmisel talvel saatsin prügikasti ühed valged saapad, napilt paar kuud sain kanda, siis oli nahakroogetelt (no oli nahk nagu kroogitud ühe triibuna või nii) värv täiesti õudsalt maha kulunud. Kui poodi tagasi läksin viima, siis nähvati, et ma olen valet värvi viksiga oma saapaid hooldanud, et need ei ole valged, vaid pisut hallikasvalged ja kuna nii viks kui saapad on eraldi tsekil (mis siis et 1,5 minutilise vahega on need) siis nemad pole süüdi, et mulle valet värvi saapaviksi müüsid.... ning garantii seetõttu ei kehti. Tule taevas appi!!! Ja ühed kingad lagunesid ka õige varsti jalga ära.

Bodumi piimavahustaja, see lehvikukujulise otsikuga. Kui keegi mulle palun õpetaks mis nipiga selle imeloomaga piima vahtu saaks, siis oleks tänulik. Olen proovinud nii külma kui soojema piimaga, 3,5 % ja lahjemaga - tulemust see ei mõjuta.

Mingi klaaspudelis õliprits, pool eluaegset garantiid lubati vist sellele. Viskasin prügikasti! Ei viitsinud jamama hakata ja poodi tagasi viia. Maksis miski paarsada krooni, kuid ma olin liiga vihane selle asjanduse peale, et see kotis kuhugi kaapima hakata. Pumpama pidi selle korgiga, et tekiks rõhk ja siis pidi idee järgi pritsida saama. No sai jah kaks sutsu lasta ja siis pidi jälle pumpama kukkuma, ei viitsinud mässata.

Kosmeetikavallas on neid apsakaid ka ikka üksjagu. Viimati sai arveid õiendatud ühe Lushi näokoorimisseebiga - sweet japanese girl oli vist. Jeerum, jeerum, oli see vast jõledus. Nägu jäi sellise vahakihiga kokku, et veetilgad libisesid ka mööda nahka maha. Puhtaks saamiseks võtsin kõige kangemad puhastusvahendid appi mis kodus olid. Või ei osanud ma seda jälle kasutada ...

Edasi põrgatan palli neile toredatele blogijatele, kelle headest ja mitte nii headest ostudest oleks ka tore kuulda. Krentu, Tullia, Mel, Heidi ja Elsa -- teie osutusite järgmisteks ohvriteks ;)

Ma tahan, ma tahan, ma tahan

Nunnu käis esimeses korralises hoolduses, kõigest 1 aasta ja 1 kuu võttis aega, et 30 tuhat kilomeetrit täis sõita ;) Eks sellise kilometraazi tekitamisele aitab kaasa vanemate paiknemine teises Eestimaa otsas ning nende sage külastamine.

Allan oli mind igasuguste juttudega nii ära hirmutanud, et nägin juba õudusunenägusid neist kümnetest tuhandetest kroonidest mis see maksma võib minna. Kui pärast arve vaid paarile tuhandele kroonile esitati, tekitas see lausa hetkelise joovastuse. Muidugi kui süveneda, siis ega nagu midagi eriti ei tehtud ka. Vähemalt võib nüüd taas mõnda aega muretult kihutada.

Eilse päeva urr oli aga teade, et me ei saagi endale seda Briti Lühikarvalist kiisupoega, keda olin juba nii väga ootama hakanud. Tahtsime kassipoja võtta alles peale jõulupühi ja algselt oli müüja sellega ka nõus. Siis aga kirjutas, et müüs siiski kiisu juba ära, kuna ostja oli nõus kohe võtma. Deem, oleks siis hoiatanud, me oleks ka ta kohe endale ära toonud aga kuna eelnevalt oldi nõus ootama, siis... Arvestades seda kui raske oli Allanit nõusse saada selle kassiteemaga, siis peaks kiiresti tegutsema, enne kui ümber mõtleb. Aga need hallid britlased on ju ka nii neetult kallid, et päris igat summat ei raatsi ka välja käia. Aga ma ju niiiii tahan!!!

Tartu trip

Eilne päev oli lahe! Kullaketrajate jõulupeol Tartus said paljud blogidest ja foorumist ammu tuntud-teatud tuttavad ka päriselus ära nähtud. Väga vahva oli teiega! Aitäh!

No ja kes see jõulupeolt ikka tühjade kätega ära tuleb, eks? Minnes olid mul küll kaasas vaid õuna-kaneeli muffinid, aga tulles... Karumammi lõngad olid minusuguse iseloomutu tegelase jaoks liiga ahvatlevad, süli lõngu täis oli ikka veel ühte tokki juurde vaja. Õnneks seadis sularaha olemasolu ostmisele mõningased piirid. Kajakaga tegin ka äri, kuigi ma sattusin jaole alles siis kui parimad palad olid juba läinud ;) Ühe imelise mobiiliripatsi lõi Mann Elsalt üle aga minu veenmisoskus Mannisugust kõva kivi enam murda ei suutnud. Sain ühe teise, ka väga ilusa ripatsi omanikuks. Kingipakid olid ka, mis jõul see muidu oleks. Ngu hiljem Catwalkis selgus, siis minu paki autoriks ei olnud keegi muu kui Mann ja dadaa... Mann sai loositahtel paki minult ;) Nüüd on vaja vaid kuuske st nulgu kuhu kingiks saadud kuldne süda rippuma panna ;)

Õhtu lõppesmeeleolukalt Manni, Anu ja Kajaga Catwalkis, kas ma juba ütlesin kui tore mul teiega oli ;) Kohati oli tunne, et veedan aega oma ammuste sõpradega, mitte ei näinud teid esmakordselt. Blogimaailm on kõikvõimas. Isegi harukordselt nigel teenindus ei suutnud õhtut rikkuda. Ma muidugi loodan kunagi koos teiega Mojitot tarbida, mida selle manustamist vaid vesise suuga kõrvalt vaadata ;)

Unistused - jõuluvana kingikotti

Väikesed tüdrukud tahavad tänapäeval saada lauljaks ja modelliks. Kui mina ca 10 aastane olin, tahtsin saada tantsijaks, päriselt ka. Ma olin naelutatud teleka ette kui kui meile taevakanelite vahendusel selliseid filme nagu Dirty Dancing, Flashdance, Footloos, Saturday Night Feaver jne näidati. Peotantsus käisin ja koolis oli meil aktiivne klassijuhataja, kes kõikvõimalikeks pidudeks meile tantsukavasid seadis, mille tulemusel meie klassi tüdrukuid kui V....- Varieteena kooli peal teati ;) (punktide asemel õpetaja nimi, ei midagi siivutut).

Aga ei saanud minust tantsijat. Puudu jäi graatsilisusest ja tegelikult mulle meeldiski vist rohkem unistada. Hetkel suudavad isegi aeroobikasammud mu endast välja viia ;) Aga ikkagi. Kui kuskilt kanalilt tuleb jälle Dirty Dancing, pole Allanil mitte mingisugust võimalust minuga puldi pärast võidelda. Pühapäeval jälle vaatasime ;) Ma armastan seda filmi, kõigist kõige rohkem ilmselt. Minu pärast võivad kõik inimesed maamunal seda kitshiks või imalaks armastuslooks pidada, vahet pole. Ma armastan seda filmi ikkagi. Oma 30 korda olen seda kindlasti näinud, seega kõik "õiged kohad" on peas ja ma tean juba oodata kuna järgmine "ahhhh" hetk tekib.

Tegelikult ma kirjutasin siia sellepärast, et ma palun Allanil lahkesti jõuluvanale teada anda, et ma ootan seda DVD'd tema kingikotti. Et ma ei peaks enam ootama kuni mõni telekanal kavatseb jälle DD näidata ;)

Veel üks shrug

Retro Redux Shrug
Õpetus: Lace Style
Lõng: Titan Superwool, ca 230 g
Vardada: Addi bambus ringvardad nr 4,5 - 6

Ma olen enda jaoks avastanud ühe uue tõeliselt vajaliku rõivaeseme - shrug'i. Ma ei teagi kuidas oleks seda eesti keeles korrektne nimetada, varrukad pole minu arvates just kõige õigem variant, kuna see rõivas katab ka õlgu mitte vaid käsivarsi... Aga seni kui ma midagi välja mõelnud pole, jääb shrugiks.

Väga mugav kudumine. Alustades ühest varrukast kõige peenemate varrastega, teatud vahemaa tagant vardaid jämedamate vastu vahetades saavutatakse kudumi laienemine ja siis jälle vastupidi kuni teise varrukaservani välja. Lihtne! Ma vähendasin kõigi varraste jämedust ettenähtust ühe numbri võrra, kuna nii jäi soonik servas ilusam. See mustriosa venib üsna palju, nii et sellega peaks sobiva suuruse valimisel kindlasti arvestama, seetõttu õigustasid peenemad vardad minu töö puhul end igati.

Olen valmimisest saadik seda korduvalt kandnud ja mitmel korral on seda näppima tuldud. Reedel andsin ühele töökaaslasele ka Lace Style kaasa, uskumatu, et just need kõige tibimad tüdrukud meil kudumisese vastu huvi tunnevad ;) Tundub, et lõpuks ometi on jäänud minevikku suhtumine, et see vaid vanaemade pärusmaa. Loodetavasti ei hakka meil aga kõik tööl kuduma, muidu võib ühel päeval mitu Retro Redux Shrugi mulle kontoris vastu jalutada ;)

Kuidas me ilusaks saime

Kuidas motiveerida oma töötajaid? No näiteks saata kari naisi make up koolitusele, muidugi pidi meie osakonnajuhataja ettevõtte juhi paari kommiga selleks ära ostma, et ikka materiaalset toetust saada ;)

Eelmisel reedel vallutasime kell kuus õhtul Foorumi Make up Store poe ja mõned meist said järgneva kolme tunni jooksul päris kauniks. Kahe õnneliku peal näidati kuidas teha päeva- ja õhtumeiki, muidugi peale seda kui selgus, et profid piirdusid vaid näo ühe poolega, ei olnud need katsejänesed enam nii õnnelikud. Ehk siis teise poolega pidid nad ise samaväärselt hakkama saama. Meie käsutuses oli 13 inimese peale 4 meikarit kes jagasin usinalt näpunäiteid ja abistasid isehakanud jumestajaid igal sammul. Ma eksperimenteerisin julgelt roheliste värvidega, iga pintslitõmbega läks minu arust järjest jõledamaks aga jumestaja lisas veel läiget ja sära ... Mina isiklikult lahkusin kui kloun sealt aga enamus sai ikka ilusamaks. Igaljuhul vahva oli seal poes kõike näputada ja katsetada, valik on nii tohutult suur, et ostunimekiri täienes iga minutiga. Õnneks oli koolituse boonuseks 20 % hinnaalandus ostude pealt, mis omakorda stimuleeris kõiki hoopis suurema kotiga lahkuma. Õnneks suutsin ennast pisut talitseda ja päris kõike soovitavat koju ei vedanud aga neljakohalise summa (või pisut alla või üle selle) jättis praktiliselt iga kursusel osalenu sinna poodi. Kuigi nii mõnigi oli enne kindlameelselt väitnud, et ei kavatse mitte midagi osta, hahh ;)

Pärast seda siirdusid trendikad tibid Novelli (kõik kohad olid rahvast puupüsti täis ja ime, et me seal laua 10 inimesele leidsime) kokteilitama. Kokteile kulus ohtralt aga aru ma ei saa, miks seal alati peale esimest Mojito ringi mündilehed otsa saavad? Nädal tagasi juhtus sama asi samas kohas. Eks me siis läksime teistele kokteilidele üle, Coco Loco osutus parimaks avastuseks, proovige ;)

Vapramad meist lõpetasid hommikul kell 7, "vanainimesed" nagu mina, näiteks, jõudsid koju 1-2 paiku öösel ;)

Õpin - ei õpi - õpin - ei õpi

Ma olen oma uurimistöö kirjutamisega täiesti jännis, töö ei taha mitte kuidagi edeneda. Päris raske on töö kõrvalt õhtuti selleks aega näpistada, nädalavahetusel tahaks ka hoopis puhata tegelikult. Ma ei saa aru kuidas ma suutsin 4 aastat niimoodi koolis käia, et õppisin ja kirjutasin kõik valmis töö kõrvalt, müstika. Ilmselt see, et eelmise aasta vahele jätsin ning uurimis- ja bakatöö sellesse õppeaastasse lükkasin, annab tunda, õppimisharjumus on kadunud ja rütmi ei suuda kuidagi uuesti sisse elada. Esialgse variandi oleks pidanud esitama juba 1.novembril aga käkki ei tahtnud saata ja seega olen juba hiljaks jäänud. Näis kas jõuan nädalavahetusega miskit valmis.

Aga kuna sellistel hetketel on kõik muud tegevused teretulnud, siis eile surfasin natuke netis ja leidsin ning loomulikult kohe ka ostsin eelarve programmi. Ma kunagi oma eelmisesse arvutisse tõmbasin ka ühe taolise demoversiooni aga enam seda programmi ei leidnud, hoopis uue otsa komistasin. Teate kui põnev see on ;) Kontod, rahavood, püsimaksed, aruanded - kogu mu õhtu oli sisustatud. Kraamisin sama päeva ostutsekid ning pangaväljavõtted netist välja ja muudkui kandsin vastavatele kulukontodele, kamandasin Allanit ka internetipanka väljavõtet tegema, et saaks ikka kõik tulud kulud kirja;) Äge, nüüd ma saan kuu lõpus ette kanda kui palju ta näiteks tennisele kulutab või ... oh õudust, kui palju ma lõngadele/käsitööraamatutele kulutanud olen. Tea, kas oligi nii hea mõte see programm soetada ;) Kusjuures dollari neetult madal kurss on pannud juba jälle amazoni kiikama, peaks vist midagi tellima, kuigi alles eelmine nädal sain viimase paki kätte.

Lotohullus

Kui töökaaslane võidab Eesti Loto kraapimisloteriiga 10 tuhat krooni, siis mida teen mina - eelkõige kargan koos temaga rõõmust mööda tuba ringi ja siis hakkan mõtlema, miks ma küll ise iialgi neid lotopileteid ostnud ei ole? Ja siis ei jõua tööpäeva lõppu ära oodata, et saaks ka Selverisse pileteid ostma minna. Selle tulemusel oli meie eilne õhtu sisustatud, laud kraapimisel tekkivat puru täis, näpud hallid ja tulemus - ümmargune null ;) Isegi mitte 25 krooni ei võitnud. Aga põnev oli sellegipoolest, enam ei ole ainult sellised piletid, et kraabi kolm ühesugust summat välja - ei palju ägedamad süsteemid on ikka. Reisilotost käib jutt muidu ja mingi vinge pilet pidi olema ka Talveloos vms, igaljuhul suur-suur pilet ja palju kraapimist. Uhh...

Aga ma ei anna alla! Nüüd kui esimene inimene nähtud, kes reaalselt selle lotopileti majandusega midagi võitnud on. Huvitav kauaks mul seda indu jätkub?