Kelm või pühak?

Just siis kui ma mõtlen, et mul on ikka maailma kõige nunnum kass, võtab see kätte ja teeb jälle mõne sigaduse ;) Ma parem ei räägi, kuidas see botaanikahuviline elukas mu lilledele järjest üks-null teeb ja kuidas ma oskan nüüdseks vaid pisaradada selle tegevuse kõrvaltvaataja olles. Veeprits on tore mänguasi aga Nessa peal kahjuks tulutu, ilmselt on mulle sattunud väike põrguline imearmsa triibiku nahas ;) Aga no ei saa salata, et pahalaseks-oleku välisel ajal on mul üks imearmas nunnukas, kes kurru-nurru sülle poeab ja hirmsasti miilutseda tahab.

Kasvatasin talle, lootuses lillede probleemi lahendada, kassimuru. No kõigepealt ta üritas seda ka killida, siis aga otsustas selle poti oma hoole alla võtta ja truult selle kõrval valvata. Ja endiselt eelistab ta keelatud vilju oma murule ;)

Lõppu üks video (fotokaga filmitud, kehvakene) kuidas meie koer-kass palli-ära-toomise-mängu mängib ;) Siin on näha ka minu siiani ainus heidest vannutamise katsetus, millest pidi käekott saama. Nüüd lõikasin sangad küljest ja voltisin ääred kahekorra, ning sellest sai Vanessa pesa hoopiski.

Üks talvine komplekt

Natuke käsitööst ka üle pika aja. Talv on meist selle aastal küll mööda läinud, kuid neid kudumeid alustades ma seda ju veel ei teadnud. Suvel tõin Helsingi Menitast kaasa Garnstudio silke-alpaca lõnga, mõtlesin kohe salli-mütsi komplektile kuid ei süvenenud poes sellesse kui vähe meetreid ühes tokis on. Peale mütsi valmimist olingi sunnitud tõdema, et 3 tokist (50 g= 59m) ühtegi asjalikku salli siiski ei saa. Garnstudio lehelt leidsin ka nende edasimüüja netipoe, kes Eestisse kaupa saadab. Soovitan soojalt Scandinavian Knitting Design'i, kaup oli nädalaga kohal ja hinnad päris mõistlikud.

Juhend: Frivoli by Debi Tuttle

Lõng: Garnstudio Silke-Alpaca 100 g=119m

Vardad: nr 5

Ei olegi midagi lisada juhendile, järgisin seda 100% ja päris armas müts sai. Kaalusin küll kas kududa nuppe või mitte, kuid ilma tundus müts iiga tavalisena. Kudumise käigus jõudsin seda otsust küll pisut kahetseda, nii tüütu on tööd käes muudkui keerutada ja neid nuppe kasvatada aga no kõik see ikka tulemuse nimel.

Juhend: Vintage Velvet Scarf from Scarf Style

Lõng: Garnstudio Silke-Alpaca 250 g=298 m

Vardad: nr 5

Mütsi juurde sobival sallil pidid olema palmikud ja ka pahupoolelt kena vaadata ;) Proovisin nii ja naa kuid ükski variant ei sobinud, lõpuks sukeldusin ikkagi ravelry mustrite varamusse ja leidsin mida otsisin. See sall on täpselt ühesugune mõlemalt poolt, äärtes võltspatentkude ja palmikuosa on 1x1 soonikkoes. Nüüd jääb üle vaid lund oodata, et oleks ka põhjus müts pähe ja sall kaela siduda!

Sõbrapäev

Kuna olen kodus ja täna toast välja minna kavatsust polnud, siis jäin suuremast möllust kõrvale, kui see ka toimus. Üksteisele mingeid kingitusi me ei teinud, lilled mulle muidugi toodi ja Baileys liköör ka tegelikult ;) Samas hästi süüa võiks ju ikka.

Küpsetasin varemalt heaks kiidetud Juustu-Sibulapirukat, mis sai ahju läkatud hetkel kui mees lilledega siis astus ;) Ma paneks sinihallitusjuustu siiski topelt, selle maitse läheb sibula kõrval muidu liialt kaduma. Ja kaneel pole teps mitte kirjaviga, nagu mu mees esmapilgul arvas. Mulle tohutult meeldib see sibulapirukas ja ei olnud kindlasti viimane kord seda valmistada.

Ja mis pidupäev see ikka ilma tordita on, eks! Ma ei tea kuidas võib inimene elada nii vanaks nagu mina, ilma et ta kordagi oleks teinud vahukooretorti. Täna oli siis see päev ja pärit La Dolce Vita tort oli just see õige. Ma usun, et see pole just tingimata kõige ilusam tort mis ma elus teinud olen, kuid kahtlemata üks maitsvamaid. Ja lihtsamaid ;) Kõrvale vahuveini ja superlux! Muidugi kui mu ema helistas ja kuulis meie tänasest menüü st, pidas mind pisut veidraks. No meile tundus ok ja jube hea oli :)

Kuigi ma ei mõista, miks ma üldse veel kokaraamatuid ostan, 9 juhul 10'st leian vajaliku just tänu Pillele tema retseptikogust.

Raamatuahel

Tuli Anult ja Mannilt.
Võta endale kõige lähedal asuv raamat lahti ja kirjuta sealt blogisse välja esimene, viimane ja kuldne lause (suvalise koha pealt lahti tehtud ning vasaku käe pöidla all olev lause). Muidugi avalda ikka raamatu autor ja pealkiri oma blogis ning viska pall edasi kahele blogijale.

Tegelikult on praegu põhilektüüriks Janno Lahe Kindlustusõigus, aga kuna ma hetkel voodi peal pikutades blogisid loen, siis on kaks öökapiraamtut on ligemal ;)

Minu õhtulektüür hetkel Marilynne Robinsoni Majapidamine (ei ole käsiraamat vaid ilukirjandus ikka ;):
1. Minu nimi on Ruth.
2. Vaadates, kuidas see naine nimetissõrmega oma initsiaalid higistavale veeklaasile maalib või kajakatele jagamiseks tsellofaankotitäite viisi austrikreekereid käekotti libistab, ei või keegi teada ei seda, kuidas meie kadumine tema mõtteid täidab, ega seda, millise pingutusega ta vaatamast, kuulamast, ootamast ja lootmast hoidub - ikka ainult minu ja Sylvie pärast. (Uuuh, oli see vast mammutlause).
3. Sest vajadusest võib tärgata kõik, mida selle rahuldamiseks tarvis on.

Teine õhtune lugemisvara ei kuulu mulle aga on teisena käeulatuses. John & Ljubica Ericson Idarinne fotodel 1941-1945. Allani kommentaaride kohaselt tekst ja kommentaarid pisut liiga nõukameelsed aga pidada huvitav siiski olema.
1. Pühapäeva, 22.juuni hommikul 1941 käivitas Adolf Hitler maailma ajaloo suurima maismaasõjaretke - operatsiooni Barbarossa, sissetungi Nõukogude Liitu.
2. Carlton Books Limited palub vabandust, kui miski on kogemata viltu läinud või välja jäänud, ja lubab need vead parandada raamatu järgmistes trükkides.
3. Terve Saksa põhjatiib sattus 1944.aasta sügisel ohtu.

Ma tunneks huvi, mis raamatuid hoiavad enda ligi Krentu ja Tullia.

Vanessa

Meil on juba üle nädala uus pereliige, Kasside Turvakodust pärit pisike triibuline tiiger Vanessa. Nn ametlikule nimele on nende kooselatud päevade jooksul lisandunud veel variandid Nessa, Kräu ja Bätt. Kräu on tingitud kiisu ülimast jutustamiskirest, iga asja kohta on tal vaja arvamust avaldada, vaatab otsa ja muudkui seletab omas keeles ;) Bätt nime olemust ei ole vist tarvidust lahti seletada, igaljuhul olen ma viimase nädala jooksul pooled lilles ümber jõudnud istutada kuna muld õhtuks kenasti mööda korterit laiali on laotatud, üks orhidee sai ka viimsele teekonnale saadetud. Jube uudishimulik on ta ka nagu alumisel pildil näha ;)

Vanessa on üldiselt armas ja sõbralik kiisu kes hirmsasti hellust tahab ja seda ka ise meelsati jagab. Me oleme lahke pererahvas ja kuna magamistoal ust nagunii ei ole, siis kass poeb ööseks enamasti meie voodisse magama. Ronib kuhugi patjade vahele ja laiutab seal, mitte mingil juhul ei tohi talle aga öösel pai teha, sest siis läheb meie traktor käima ja see nurr ei vaibu niipea. Veearmastaja on see kass ka, katsu vaid korteris mõnda kraani lahti keerata ilma, et Vanessa mõne sekundi jooksul juba kraanikausis ei oleks. Juua meeldib talle kas otse kraanist voolavat vett või siis kastab käpa vette ja siis limpsib selle kuivaks, viimast võtet kasutab ka pasteedi söömisel ;)

Kuna juba esimeste päevadega sai selgeks, et kui vähegi soov oma diivanit olemasoleval kujul säilitada soovime, siis tuleb kiiremas korras talle ronimispuu muretseda. Lisaks sellele sai ka küünetangid soetatud ja ütleme nii, et palju parem sai kohe ;)

Midagi head ka selle aasta algusesse

Aasta on seekord minu jaoks erakordselt näruselt alanud, lisaks tehnikaalasele ebaõnnele on see mind ka muudes eluvaldkondades kimbutamas. Ei mäletagi, et kunagi nii palju halba oleks ühte eluperioodi kokku kuhjunud, minu positiivne ellusuhtumine on saanud tõsise tagasilöögi. Eks näis mis ülejäänud aastal minu jaoks varuks on.

Esimesed arglikud sammud paranemise poole - uurimistöö sai neljapäeval kaitstud, üks samm lähemal kooli lõpetamisele kevadel ;) Naljakal kombel oli meie komisjoni kaitsmisele valitud nii erinevad tööd, kuidas küll võrrelda omavahel mingi ettevõtte põhjal koostatud finantsanalüüsi ja pangandus/investeerimisalaseid analüüse või laiemate teemade käsitlusi? Kohati tekkis kartus, nagu oleks mu töö kuidagi liiga lakooniline või pealiskaudne nende süvaanalüüside kõrva, kuigi minu uurimisvaldkond oli lihtsalt väga laiaulatuslik... Aga õnneks suutsid õppejõud hindamisel seda arvestada ja ma võisin oma hindega igati rahule jääda ;)

Minu kassiotsingud on suure tõenäosusega lõpule jõudnud, peagi saan meie uut pereliiget avalikkusele tutvustada ;) Kuna kiisu hetkel veel turvakodus, ei julge veel väga kuulutada, ebausk, mis muud. Ja läks siiski nii, et tõukassi seljatas üks imearmas ja esimesest pilgust mu südame võitnud kurva saatusega "kodukassi" tõugu kiisupoeg ;) Mu õhtuid täidab nüüd vajaliku soetamine meie nupsikule, issand, nagu lapseootel oleks kohe :D

Kuidas mõõta taluvuspiiri

Eile käis Allan mu telefonil Elisas järgi. Koju laekus tühjade kätega. Esinduses ulatati talle mu telefon endisel kujul, ehk siis logiseva klapiga. Põhjus - ekspert oli otsustanud, et viga jääb taluvuse piiridess :D Selle peale palus Allan talle lahkesti lepingust näidata kuskohas täpsemalt see taluvuspiir määratletud on ja mis imemasinaga lugupeetud ekspert seda küll mõõtnud on.

Õnneks oli teenindaja seekord eelmisest asjalikum, tõi tagaruumist uue samasuguse telefoni ja võrdlesid seal Allaniga kahekesi seda klappi ning loomulikult selgus, et ega see ikka ei loksu uuel telefonil küll. Tütarlaps märkis seekord ka rohkem kui ühe lausega esineva probleemi garantiilehele ja saatis tagasi härra ekperdile, meie taluvusepiirid nimelt ei ühti lugupeetud eksperdi omaga. Lisaks loksumisele avab ta sinna loksuvale nurgale vajutada ka kohe kiirvaliku menüü ja see on ikka äärmiselt tüütu kui sul näiteks sõnumi kirjutamise ajal see ühtelugu ette lööb. Igaljuhul kui nad kavatsevad selle veelkord ilma parandamata mulle tagasi anda, siis hakkan lamenti lööma ja esitan kaebuse ka selle telefonita veedetud jõulupühade kohta. Pagan küll, miks minuga alati kõik asjad juhtuma peavad?

EDIT 23.01.2008: Käisime siis taas telefonil järel ja uskuge või mitte, meile anti taas logiseva klapiga telefon tagasi, endiselt on kõik Sony-Ericsoni hoolduskeskuse eksperdi arvates taluvusepiirides.... Ma ei tea, Allan kirjutas küll pretensiooni aga nagunii tõmmatakse meile kott pähe ja ka kolmandal korral ei muutu miski. Igaljuhul õppetund mulle, ei ühtegi S-E telefoni enam, annavad küll asjale 2 aastase garantii aga tegelikkuses ei soostu seda isegi mitte parandama ega ka tagasi võtma. Praegu tahan raha tagasi ja võtku oma telefon ja müügu siis järgmisele, pisut kõrgema taluvuspiiriga kliendile. Krt, ma ei või, uus telefon on olnud 1,5 kuud aga kasutada olen seda 1,5 nädalat saanud.

Saabub peagi aasta uus + natuke hala vana teemal

Jõulupühad on läbi ja aastavahetuse õhtuks valmistumine täies hoos. Uue aasta võtame vastu sõprade juures ning täna saime lõpuks Riinuga ära jagatud kes mida valmistab, minu osaks jäi magusa eest hoolt kanda. Olin kaval ja valisin kõik sellised toidud, mis päev varem valimstamist võimaldavad/nõuavad. Minu panus siis Karamelliküpsiste-Pohlamoosi kook, Pipargoogi tiramisu ja sellest ülejäänud munavalgetest veel kahte sorti beseed. Homseks jääb veel puuvilja-juustu salat teha. Tiramisu idee Kajaka blogist ja Pille sulest ;)

Tegelikult tahaks natuke halada ka. Viimasel ajal on mu suhe tehnikaga aiva kiiva kiskunud. Kõigepealt ütles üle telekas - ok, saime uue ;) Siis jõululaupäeval selgus, et fotoka akulaadijal on miskit viga ja mõne pildiga meie jõuludeaegne fotojäädvustus piirduski. Täna käisime mitmes fotopoes sooviga uus laadija soetada, kuid selgus, et sellist enam ei müüdagi ja tellimisvõimalus ka puudub. Et siis osta nagu uus fotokas :( No tegelikult mulle meeldiks uus fotokas ka väga aga peale eelpoolmainitud teleka soetamist ei tule see hetkel kõne allagi, seda enam, et ma endale hoopis vingemat kaamerat igatsen kui mu praegune tavaline digifotokas. Ja sinna juurde veel objektiiv(id) ja ... - ei vea välja ühesõnaga hetkel. Pealegi andis isa lootust, et laadijat peaks tegelikult parandada ka andma, eks hakkame uuel aastal hoopis elektroonikut otsima siis.

Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, viis Allan eile mu uue telefoni garantiiremonti, klapp natuke logiseb ühest nurgast. Kaks nädalat sain vaevu kasutada kuigi klapp lõksus veidi juba algusest peale aga kohe ei olnudaega sellega tegeleda. Ei oleks pidanud välisele survele alistuma ja oma vana head 4 aastat vastu pidanud Nokiat Soni-Ericsoni vastu välja vahetama ikka, lõiv edevusele. Jõulupühade ajal olin hoopis levist väljas operaatori vahetusest tingituna. Elisa ei suutnud mu sim-kaarti numbri ületoomisega seoses 23.-26.detsembrini aktiveerida, neile helistades mühatati vaid, et ma polevat ainuke. Palju huvitab, et on teisigi kes nende jama tõttu kannatama peavad. Eks siis sain Allani numbrile paanilisi kõnesid sõpradelt kes hämmelduses miks ma numbrit olin vahetanud neile teatamata ;) Tänaseks töötab number, kuid sealt ostetud telefon on nende käes vähemalt järgnevad 2 nädalat ja minu truu Nokia teenib mind edasi ;)

Üks vähestest jõulupiltidest ka lõpuks, Allanile tõi jõuluvana uue tennisekoti ja talle vist päris meeldis ;)

Aga et uus aasta parem tuleks ja kõik enam minu käes ei laguneks ;) Ilusat aastavahetust!

Kauneid jõule!

Rahulikku ja kaunist jõuluaega kõigile!

NB! Napp tunnike tagasi saabus siia maailma meie pisike jõuluime, tädipoja pisitütreke!

Saabuvad jõulud

Meie koju saabus jõulupuu juba eelmisel nädalal, kui pühi mitte kodus veeta, peab ometi saama ka ise puust rõõmu tunda. Samas oli nii tore eile Tallinnast minema saada. Ülemiste parklast möödudes tundust uskumatu kui palju autosid seal reede õhtul olla võib, ma kujutan ette milline mass veel nädalavahetusel kaubanduskeskusi ründab. Meil aga on kõik kingid olemas ja hakkame vaikselt pühadeks Põlvas valmistuma.

Hommikul tõid isa Allaniga kuuse tuppa ja seadsid üles, samal ajal küpsetasime emaga hirmuäratava laari piparkooke, mida Allan praegu köögis kaunistab. Mehed lõikusid süldiliha ja peatselt saab valmis sült kaussidesse valatud. Vanaema ja vanavanaema toodi meile sauna, maal ootab hapukapsas ja kindlasti isetehtud verivorstid. Kassid on kuuse tõttu muidugi õnnest pöörased ja käivad keeldudele vaatamata kuule toksimas ja ehteid maha tõmbamas. Ahh, nii hea on jõulupühade ajal kodus, st vanematekodus, olla ;)

Homme lähme Võrru tädipojale külla ja vaatame J paisuva kõhukese üle ning jääme pinevalt teiselt tädipojalt titeuudiseid ootama, H tähtaeg on lausa 24. detsembrile määratud. Esimest korda jäid nad seetõttu Tallinnasse, ei riskinud enam lõunasse sõitma hakata. Mu ristiema on täiesti pöördes, et paarikuise vahega lausa kahekordseks vanaemaks saab. Nii vahva. Ma ei suuda jõululaupäeva ära oodata ;)