Rogue teine tulemine

Pikalt ei peatu, vana jutt juba :) Nii palju apsakaid, kui Rogue juures ette tuli, ei ole minu kudumisteele enne sattunud. Alles paar nädalat tagasi ajasin viimased lõngaotsad peitu.

Pikkusesse lisasin pihast 4 palmikukõrgust, varrukad kudusin samuti omajagu pikemaks. Seda lõnga ei ole võimalik harutatuna enam normaalselt kududa, jääb hõredam ja ebaühtlasev, eriti häiriv on see efekt varrukate ülaosas. Viimistlemisest lootsin enamat, pisut ühtlustas aga jah... Kõige tipuks komistasin esimest korda erinevate partiide lõksu, varrukad ja kapuuts on märgatavalt sinakamad kui ülemine kehaosa. Aga tegelikult see meeldib mulle ikkagi, vaatamata kõigele :)

Jõuluootusest tulvil laupäev

On juba 15.november ja ma ei ole sõnagi jõuluootsusest kirjutanud... Tavaliselt tõstab pisike jõulusaatan minus pead juba septembri alguses, siis ma hakkan unistama ja kujutlema, kuidas ma kodu kaunistama hakkan ja mida kõike ma sellel aastal kingituseks valmistan. Vahetult enne jõule ma muidugi torman poest poodi, et lähedastele ikka midagi kuuse alla oleks panna :) Kodu kaunistamine tuleb mul pisut paremini välja, detsembri alguses on see tavaliselt juba piduehteis. Praeguseks on pea mõtetest tulvil, kuid need on meie esimesed jõulud kassiomanikena. Seega puudub mul ettekujutus kuidas Vanessa minu lennukatesse ideedesse suhtub. On kuri kahtlus, et suure huviga, kuid see ei ole see mida mina loodan :)

Täna on üle pika-pika aja jälle üks vaba laupäev, ja ma istun ikka veel hommikumantlis ja küünlavalgel. Vanaema õlasallist on veel mõni rida kududa ja Oskari mütsil tuleks voodriosa sissepoole õmmelda. Ja dvd-mängijas lõppes just The Family Stone ehk Tere tulemast perekonda. Põsed on siiani pisut niisked. Nii lõbus, naljakas, armas ja kurb on see film, ning kui palju häid näitlejaid. Ja milline hubane ja õdus kodu, nii suur ja kirju perekond kes kõik jõuluajaks oma vanemate juurde kokku tuleb... Ma armastan seda filmi! Üldse olen mõne viimase kuuga nii palju dvd'sid endale muretsenud, et peab vist Ikeasse uue riiuli järele minema varsti. Minu egoistlik pool soovib lemmikuid originaalkujul omad, mitte laenutada või ... :)

Ja kui ma olin arvestanud täiesti kohustustevaba nädalavahetusega, siis eile õhtul selgus, et meil on tänaseks piletid "Nii on meil moes" muusikalile. Ja ma olen päris kindel, et pärast seda ei hakka meil keegi kodus süüa tegema, ilmselt Vapiano taas, hea lähedal :)

Midagi sinist ja pitsilist

Muster: Sandra September 2006

Lõng: Alvita Silkid 4,3 tokki

Vardad: 4 mm

Suure õhinaga alustatud kuid venima kippunud kardigan. Vahepealsest lõngakriisist aitas välja Oravake, suur aitäh sulle! Silkid on nii mõnus lõng kudumiseks, kuid pusserdada ei maksa, harutamine on puhas õudus. Juhend oli lühike ja selge, nagu euroopa mustrite puhuk tavaks. Praktiliselt ainuke muudatus seisnes parempoolse pinna pealepoole jätmises, originaalis peaks põhipind pahemidises koes olema.

Ma ei ole nende hõlmade kinnitamise suhtes veel päris kindel. Originaalil olevad heegeldatud paelad mulle ei meeldi, hetkel kasutuses olev hõbepross on pisut raske. Arvatavasti lisan sisehõlma kinnitamiseks paar pisikest nööpi ja välimise jaoks jääb siiski pross või mingi pael. Lõpptulemus mulle väga meeldib, värv on ka ideaalne. Tundub, et mind on vallanud sinisemaania :)

Ema Inglitrompet

Kasvab Põlvas, minu vanemate kodu terrassil. Trotsib tormi ja tuult ning on muidu üks uhke taim. Pildid on tehtud veel ca 3 nädalat tagasi, nüüd on ema need ilmselt tagasilõigatuna keldrisse talvituma viinud. Esimese taime andis Allani ema mõni aasta tagasi, nüüd on emps neid ka ise laiali jaganud sõpradele-sugulastele. Aga nii rohkesti kui temal, ei õitse ja kasva need minu meelest kellelgi teisel :)

Kilbu

Juhend: Sheldon by Ruth Homrighaus, Knitty talv 2006

Lõng: Gedifra Korella Veimevakast, rohelist 50 g ja lillat 20 g

Vardad: 3 ja 3,5 mm bambusest sukavardad

Flickeris ja Ravelrys on natuke rohkem pilte ;)

Kilbu valmis katsikukingituseks sõprade tütrele Kirkele. Nime panid kilbikule küll lapse vanemad, õigemini isa, sest peagi 4-kuuseks saav tüdruk ise nimevaliku protsessi sekkuma ei kippunud :) Aga Kilbuga sõpradeks said nad küll koheselt, hea pehme suhu toppida ja nisalaadsetest käppadest sikutada ;) Kilbut annab ka "lahti riietada", sellises olekus meenutab ta lapsevanemate arvates natuke rohelist marsi-mehikest.

Kuigi lõpptulemus on vahva, on selliste pisikeste jubinate meisterdamine minu jaoks pisut tüütu ja liialt aeganõudev. No näiteks lükkus lõplik valmimine rohkem kui kuu edasi, sest ma ei suutnud ennast kokku võtta, et need pisikesed käpad täis toppida ja keha külge õmmelda :)

Küll on hea tunne, kui omatehtud kingitus saaja(te)le tõesti meeldib.

Wren kardigan

Valmis juba 17. augustil (vaatasin Ravelryst järele :)). Kuna päris rahul ei jäänud, kippusid ka pildid venima. Ja siis ei ole piltidega ka rahul :) Aga selline ta sai, kuigi lootsin midagi vaimustavamat.

Muster: Wren by Berroco Design Team

Lõng: Schoeller + Stahl Palermo

Vardad: 3,5 ja 4,5 mm

Üldiselt lähtusin juhendit. Kaeluseosa eraldi kudumisest küll loobusin, vaid korjasin silmused vardale ( ligi 100 silmust vähem kui juhend ette nägi) ja kudusin lühikesi ridu kasutades kokku 10 rida. See sallkaelus tundus mulle suvekampsiku juures kuidagi liiast. Kui ma peaksin seda kardigani uuesti kuduma hakkama, teeksin esihõlmad oluliselt kitsamad, hetkel olen sunnitud need liialt üksteise peale kinnitama ja see teeb mind kuidagi eriti jämedaks :) Ma ei tea, ehk mõtlen veel välja kuidas seda kanda.

Lõng on selline kummaline, kududa oli seda vastik, nakkus näppude ja küünte külge. Kootuna aga jääb päris siidine ja mõnusalt jahe naha vastu. Siiski ei usu ma, et seda veel kunagi kasutan.

Valmistume talveks

Kuigi poolikute tööde nimekiri on mul oi-kui-pikk, siis peale eelmises postituses mainitud võrratuid mütse, tuli suur isu ka miskit kiiresti valmivat kududa. Lõngapoodi ei pidanud minema, kuna Novita Aino tundus piisavalt jäme ühe kiiresti valmiva mütsi jaoks ja seda lõnga oli mitu tokki kodus olemas.

Muster: Star Crossed Slouchy Beret by Natalie Larson

Lõng: Novita Aino, vähem kui üks tokk

Vardad: 6,5mm ja 8mm bambusest sukavardad

Ja kui müts tõesti vaid mõne tunniga valmis, siis loogilise jätkuna sai ta omale sõbraks minu elu esimesed isekootud labakud. Kooli ajal kudus selliseid asju mul ema, sokikanda traditsioonilisel moel ei oska ma ka kududa :) Ma ei tea, kas ma kõlan veidralt kui väidan, et ma olen hullupööra armunud, oma uutesse kinnastesse... vahet pole, ma armastan neid kindaid :) Nii ilus muster ja super lõng on see Aino. Muidugi väikesed kahtlused mul selle lõngaga on, kuna tänu oma olematule keerule läheb ehk ruttu topiliseks? Aga eks näis, seni on need minu lemmikud.

Muster: Yellow Harvest Mittens VK Fall, 2008 by Tikru

Lõng: Novita Aino, vähem kui üks tokk

Vardad: 6mm bambusest sukavardad

NB! Pildid tegi Allan, ja see ei olnud talle kerge ülesanne. Ühe targutava ja seletava ja eriti nõudliku tsiki õpetusi on vist päris tüütu kuulata ja neid nõudmisi veel täita... Aga mõnus pühapäevane jalutuskäik oli meil täna, pisut haiglane loppis nägu andke andeks :)

Haige olla on mõnikord päris nauditav

Kohe näha, et jahedad ajad saabumas, ma viimasel ajal ainult kooks ja kooks. Tööl käimine tundub vaid tühise aja raiskamisena, saaks vaid kell viis ja koju kuduma :) Sellises olukorras võib kallale tulnud külmetushaigust mõnes mõttes isegi nautida, et saab kodus olla ja kõige meeldivaga tegeleda. Valutav kurk küll häirib, kuid soe tee ja mesi toovad pisut leevendust. Ilmselt ma Sügisjooksu lõppedes Allanit järgi oodates ennast ära külmetasin.

Nii ma eile lihtsalt vedelesin diivaninurgas teki all, kududes ja raamatut lugedes. Õhtul küpsetasin veel Krentu õuna-kohupiimakooki. Mõnusalt mahlane ja maitsev, kerge vaevaga valmiv ka lisaks.

Kuna viimastel päevadel mitu lemmikkudujat vingete mütsidega hakkama on saanud, otsisin ka lõngakorvi põhjast ammu soetatud Novita Aino lõnga välja ja palmikuline, soe ja pehme müts valmis tõepoolest paari tunniga. Ülejäänud koduste päevadega plaan sinna juurde sobivad labakud ka valmis saada. Ja muidugi on mul üsna mitu pooleliolevat kudumit ootamas ;)

Magamise stiilinäited

Magada on mõnus! Nessa tegeleb sellega märkimisväärse osa ööpäevast. Ja et uni eriti magus maitseks, tuleb ennast korralikult välja sirutada ja soovitavalt kõht taeva poole keerata! Erinevatele stiilidele nime leidmine on päevakorral :)

NB! Vanessast mõned pildid lisaks leiad siit.

Puhkuse kahjulikud kõrvalnähud

Puhkus mõjub halvasti mu taljele, tõesõna. Viimase nädala jooksul olen iga päev mõne soolase või magusa piruka ahju lükanud, hullemal juhul on suisa mõlemad :) Aga lühiülevaade siis ka nendest, mida varem teinud pole.

Suvikõrvitsa-lumekrabipirukas

Põhietsept Manni juurest, aga põhjaks kohupiimamuretaigen. Mul oli raskusi selle piruka söömise lõpetamisega, kui maitsev ja mahlane ... Allan oli Naissaarel ja ma pidin ikka ennast tõsiselt tagasi hoidma, et talle ka tükike maitsta jääks ;)

Kohupiimakook Vilma juubelitordipulbrist

Taas tänud Mannile, vähemalt poole kilo lisandumisel minu keskkohale on sinul oma osa ;) Ma olen varem ka mingit variatsiooni sellest koogist teinud aga see maitses samuti suurepäraselt. Kusjuures öö külmikus tegi asja tükimaad paremaks veel. Selle kõrvale oma uute teadmiste põhjal valmistatud kohvi ja mmm... Viimase eest tänud veelkord Pillele, kes mu suht viimasel hetkel Lavazza kohvikoolitusele smugeldas :)

Kitsejuustu-tomatipirukas

Retsept Nami-namist. Minu, kui mitte eriti suure kitsejuustu sõbrale, üllatus. Retsept tundus lihtsalt ahvatlev, mõtlesin testida, kas mulle endiselt kitsejuust ei maitse. Selles variatsioonis maitses küll, isegi niiväga, et lahtilõigatud pirukast pilti ei õnnestunud teha. Ja see retsept oli vist mõeldud 6 inimesele, mjahh. Mis ma osakn öelda :) Kugi ma ei teadnud, milline see koorikuga kitsejuust on, võtsin siis sellise, mis ei olenud päris kõva ega ka päris määrdejuust mitte. Kiht oli ümber küll aga mitte just kõva.

Kohev kukeseenevorm

Retsept Nami-namist. Allan tegi! Mina tõstin vaid eelmise hooaja kukeseened sügavkülmast sulama, ema tehtud need ka muidugi. Peale riivis valmis vormile veidi parmesani, tavalist juustu kodus ei olnud imekombel. Ja siis veel korraks ahju. Nagu ahjuomlett kukeseentega, hõrk ja lihtne veel valmistada pealekauba.

Huvitav, kas sõprade pulmadeks ostetud kleit ikka läheb mulle järgmiseks reedeks veel selga ;)