Starsky ja sõbrad

Mingil jaanuari alguse päeval otsustasin tegusaks hakata ja kõik poolikud asjad valmis teha. Ei mingit viilimist, ühtegi kera uut lõnga olen võtnud nõuks koju enne mitte muretseda kui puhas plats veninud töödega.



Novita kampsun
Õpetus: Novita, kevad 2006
Lõng: Novita Samos, nr 313
Vardad: nr 3 ja 3,5

Poolikul tööl oli miljon põhjust: küll sai otsa lõng, siis ei õnnestunud kokkuõmbelmine ja ei leidnud ma õiget värvi/pikkust lukku ja siis niiti ja kõige õudsam oli kujutlus sellest, et see lukk tuleb ette ka veel õmmelda ;) Alustasin kunagi eelmisel kevadel ja luku õmblemiseni jõudsin eelmisel nädalal. Esimene katsetus konkreetse õpetuse järgi kududa, võtsin soovituslikust kõvasti peenemad vardad, et mõõdud õiged tuleks. Sellest tulenevalt ei ole kampsun nii õhuliselt pehme kui oleksin soovinud. Aga mõnus ja soe on küll. Otsus - kannan!




Starsky
Õpetus: Knitty
Lõng: Alvita Inca
Vardad: 4,5 ja 5

Ma nii ootasin kardigani valmimist ja tegin tõsiseid ponnistusi selle nimel. Aga mõõtsin mis ma mõõtsin ja arvutasin mis ma arvutasin, suur sai :( Kõige jubedamad on veel varrukad, lugesin küll knitalongidest, et peab ikka lühemad ja kitsamad tegema. Ma muidugi ei uskunud sest taaskord võtsin peenemad vardad kui ette nähtud. Aga targem õpib teiste kogemustest, mina enda omadest. Tegin L suuruse, sest etteantud mõõtude järgi peaks ma kuhugi sinna M ja L vahepeale jääma. Ei tahtnud riskida, et pärast selga ei lähe, nüüd sain siis. Aga targemaks sain ikka ka, oskan vähemalt lühikeste ridadega kudumist (kraeosa) ja kahekordselt kudumist (vöö). Lõnga kulus ikka üüratu kodus, mitu korda käisin Liannis juurde toomas. Vahepeal sai neil ka otsa lausa, siis Tartu omad tellisid juurde ;) Tallinnast vastati, et "kui tuleb siis tuleb". Vot nii. Praegu olengi õnnetu ja mõtlen mis edasi teha, võiks ka ainult varrukad lühemaks ja kitsamaks teha aga... tahaks et selline nunnu kampsik istuks valatult ju.


Sussid
Õpetus: Stitch'N Bitch Happy Hooker jänkususside ainetel
Lõng: Bergere de France Alaska
Heegelnõel: nr 4

Minu Jänksid said omale uued sõbrad ;) Eks aeg näitab kui palju need ka kasutust leiavad. Kaks päeva tagasi said valmis ja paistavad meeldivat - pannakse jalga.

Swallowtail Shawl e Pääsusaba-rätt

Swallowtail Shawl
Muster: Interweave knits 2006 Fall
Lõng: Linate Harley, ca 120 g
Vardad: Ringvardad nr 4


Mitte et minust miskit õlarätiku kandjat oleks aga teiste omasid imetlesin küll. Lõpuks andsin suurele kiusatusele järele ja varusin sobiva lõnga ja lemmikmustri ligi ja ära tegin. Rätik on mind aga tänaseks päevaks juba maha jätnud ja omandanud uue kodu minu ristiema juures, kellele sünnipäevakingituseks see valmis.

Uskumatult lihtne kudumine oli, eelnevalt kujutlesin midagi hoopis keerulisemat. Üldse on minu suurimaks mureks alati kootu vormimine ja kokkuõmblemine, kudumine on selle kõrval lihtsalt parim osa. Sageli kipub mul asjade lõplik valmimine venima just selle etapi tõttu. Seekord ei jätnud mulle tähtaeg sünnipäeva lähenemise näol taolist võimalust. Nööpnõelu vormi venitatud rätiku äärtest korjates hakkas mul isegi lausa kahju sellest loobuda. Aga ehk vajan mina siiski ka üht õlasalli, järsku läheb vaja ja mõtle nüüd, kui mul polegi võtta siis ühtegi ;) Peaks vist teise ka ikka tegema, seekord siis endale.

Raamatud

Vahepeal olen jälle mõne toreda käsitööraamatu võrra rikkamaks saanud. Kaks neist sain kätte juba enne jõule ja nende osas võlgnen tänud Jutupaunale, teistel jõudsid postiga eile Amazonist.

Jutupauna kaudu tellisin:
* Pam Alleni Scarf Style . Salliraamat on lihtsalt VÄGA HEA! Tõeliselt väärt ost ja praktiliselt iga asi on teostatav. Korduvalt läbi vaadatud, kuid paikneb ikkagi kogu aeg käeulatuses ;)
* Candi Jenseni Knitting Loves Crochet'i. Sellest kuidas kudumine heegeldamist armastab võiks ju väga mahuka ja huvitava teose kokku panna, aga see raamat pole seda mitte. Kahjuks oli raamat tellimuse esitamise ajaks veel ilmumata ja kuskil piiluda sellesse ei saanud. Aga eks internetist tellimisega kaasneb paratamatult selline risk.

* Stitch' n Bitch oli teadlik valik, varasemast on mul olemas ka sama sarja Happy Hooker. Meeldis ja seda julgem oli ka teisi raamatuid tellida. Põhitõdede osas on väga asjalik Knitters Handbook ja palju huvitavaid ideid on Nationis. Nende raamatute kohta saab põhjaliku ülevaate ka internetis sellelt leheküljelt.

Jõulupidu

Kui Allani ettevõtte jõulupidusid ei korraldaks, poleks mina sellel aastal mitte ühele saanudki. Aga õnneks on neil jõuludeks ilus traditsioon: etendus ja õhtusöök mõnes Eesti teatris ja sellel järgnev pidu sama linna klubis. Selle aasta pidu toimus Tallinas Vene Draamateatris ja edasine Astori Palace'is. Etenduseks oli naiste ja meeste erinevuste kulul nalja heitev ühemeheshow "Ürgmees". Ma pole Jan Uuspõldu näitlejana kuigi tõsiselt võtnud, seetõttu olin hämmeldunud selle mehe andekusest publikut naerutada ja üksinda terve etendus välja vedada. Vene Draamateater ise on ütlemata ilus, vanelikult külluslik, aga väga kaunis ikkagi. Väga hea idee pidu just Vene Draamateatris korralda, sest kui sageli eesti publik ikka sinna sattuda võiks.

Astoria, hmm, pigem üllatavalt kitsas ja mitte sugugi luksuslik nagu oleks oodanud. Viimase paari aastaga olen suhteliselt viletsaks klubikülastajaks muutunud ja seetõttu polnud sinna varem jõudnud. Ma arvan, et meid oli kokku ca 200 inimest ja seda on selle klubi jaoks selgelt juba liiga palju. Istekohti vähe ja õhku veel vähem.

Kokkuvõttes õnnestunud ja kaunis oli see jõulupidu,jääme ootama järgmist aastat!

SKS vol 2

Loosi tahtel sattus minu salasõbraks Tiina, kelle blogi polnud mulle selleks hetkeks üldsegi mitte võõras. Üks oli aga kohe esimesest pilgust selge, sokitegu ma ette võtma ei hakka, sest selles vallas on minu salasõber lausa meister ;)

Muidugi selleks ajaks kui mina kingiga juba algust olin teinud, muteerus ta hoobilt ka sallimeistriks. Harutama ei hakanud, salle ei saa ju kunagi liiga palju olla ;) Lõngaks on Titan Wooli imepeen meriinovillane, neljakordselt, vähemaga tundus soojaandmise efekt kuidagi kahtlaseks jäävat. Vihtide keradesse kerimisel aitas Allan ka, aga ainult kahe esimese puhul, teised kaks mässasin ise. Hirmus töö, ma ütlen. Kudumine oli selle kõrval juba fun, ikka õhtu ja mustrikord, õhtu ja veel üks mustrikord jne. Õnneks jõudsin õigeks ajaks valmis. Hästi pehme ja mõnus sai, meriinol on õnneks kõik villa head omadused aga puudub minu jaoks ebameeldiv karedus.

Loodetavasti Tiinale meeldib!

Postkaardid

Lapsepõlve jõuluajast on mul meeles, kuidas juba nädalaid enne pühi hakkas saabuma häid soove ja palavaid tervitusi täis kirjutatud postkaarte, lähemalt ja kaugemalt. Mõnel päeval oli neid postkastis mitu, mõnikord võis juhtuda, et mitte ühtegi. Viimaseid päevi tuli ette harva, pisike pettumus puges siis hinge.

Eelmisel aastal saime kaks jõulukaarti ja küll oli tore üllatus neid oma posti hulgast leida. Juba siis küpses otsus, sellel aastal saadame ise oma kallitele jõulutervitused posti teel. Ei mingeid e-kaarte ega sms'e.

The Holiday

Käisime täna töökaaslastega vaatamas Puhkust, esilinastus on küll alles homme aga meil oli selline meeldiv võimalus. A.Le Coq Sviit on väga mõnus koht sellise armsa ja romantilise komöödia nautimiseks ja punane vein sobis oluliselt paremini selle kõrvale kui coca ja popcorn. Et natuke õigustada sellist ajaviitmist, eelnes filmile ettevõtte juhi poolt ettekanne töötajate rahulolu uuringust;)

Filmi algus tundus vägagi bridgetjoneslik - Iris'e (Kate Winslet) armumine töökaaslasse, reetmine, kihluse teatamine teise naisega (ka töökaaslane) ettevõtte jõulupeol, kibedad pisarad, ohtralt veini jne. Maakera teisel küljel jätab oma truudusetu elukaaslase maha Cameron Diaz'i kehastatud Amanda ja lähebki lahti. Kas olete kuulnud midagi puhkuse veetmisest kodude vahetamise teel? Mina ka mitte, aga sellest ettevõtmisest saabki kõik alguse. Murtud südamete ravimine keskkonna vahetuse teel - pole ju uus mõte tegelikult. Aga filmis töötab eriliselt hästi. Pole ka ime, Jude Law võiks iga südame paugupealt terveks ravida ;)

Inglismaa külad ja justkui muinasjutust pärit majakesed tekitavad minus alati vastupandamatu soovi kohvrid pakkida ja maalt välja rännata. Kaunis lumine Inglise maastik, hubased pubid ja mõnusalt õdusad ja asjadest pisut nagu ülekuhjatud kodud, see kõik on nii igatsust tekitav.

Ei olnud imalaksmuutuvalt magus, just parasjagu selleks et mõni pisar silmanurka meelitada. Suurpärane inglise huumor. Ja muusika oli supper, natuke jõulu ja natuke romantilisi meloodiad, koju minnes ümisesin endamisi Have yourself a merry little christmas...

NB! Cameron Diaz kandis filmis mitmeid väga isuäratavaid kudumeid ;)

SKS

Eile õhtul kiirustasin veel enne Põlvasse sõitu postkontorisse, ootamas oli pakike Sõber Sala'lt :) Kui Allan üritas ääriveeri küsida, et ehk annaks esmaspäevani oodata, siis vaatasin teda vist sellise etteheitva näoga, et ta sõnagi lausumata suuna lasnamäe postkontori poole võttis.

Minu armas salasõber on teinud imeilusa salli, ma ei oska kohe öeldagi kui väga see mulle meeldib :) See lõng on fantastiliselt pehme ja sall nii mõnus ja soe, muudkui käin ja katsun seda. Ma võin üsna kindlalt väita, et heegeldatud, kuigi päris raske on selle lõnga puhul tehnikat tuvastada. Õhtul ei saanud ma kohe arugi, et beezika salli keskosas jooksevad ka roosakad triibud, mulle väga-väga meeldib :) Ja pakist tuli veel välja koguni kaks üllatust - korvike pähklitega (jammi) ja mu lemmiklõhnaline küünal (vanilje, mmmm). Küll on mul kahju, et ma paremaid pilte oma fotokast välja võluda ei oska, minu mitte aparaadi viga kahjuks.

Ja nüüd tuleb piinlik osa, ma ei tea kellele ma võlgnen tänu nii armsate kingituste eest. Kuna kingitegija võiks pakil oleva aadressi järgi elada Mustamäel, siis erinevatest allikatest pärineva info põhjal äkki Elku või Jutupaun või Asti või.... Igaljuhul tahaks sulle öelda, kallis salasõber, et oled hakkama saanud väga kauni salli ja üllatustega ning teinud ühe teise inimese väga õnnelikuks :) Suur, suur aitähh sulle!

5 aastat

Täpselt 5 astat tagasi oli see päev, kui mina ja Allan tee teineteise juurde leidsime. Tundsime küll juba mõned kuud varem, aga just sellel päeval saabus ootamatu pööre (minu poolt) ja oligi nii. Olin siis just Tallinnasse kolinud ja eelmise pikaajalise suhte vintsutustest pisut toibunud, viimane asi mida vajasin oli uus suhe, eriti veel distantsilt. Aga järjekindlus viib teinekord siiski sihile ja nii me sellel aastal juba viiendat kooseluaastat tähistame. Päriseks (loe abielluda) pole minuga veel tahetud :) aga seda vist puht materjaalsetel põhustel, ei suuda mina oma unistuste puhul allahindlust rakendada. Kui juba siis juba nii, nagu hinges ihkan.

Ja uskumatu sai tõeks, täna ootasid mind sekretäri juures lilled, tumepunased pikad roosid, ma lihtsalt sulasin. Ei ole just tema moodi kulleriga mulle lilli saata ja romantilisi kingitusi välja mõelda. Elu on mõnikord ikka lootusetult ilus, imetore õhtu ootab mind veel ees:)

Autolugu

Mul pole veel mitte kunagi varem olnud täiesti uut autot. Eelmine kolmapäev aga sain sellise kogemuse võrra rikkamaks. Nädal enne seda läksime salongi ja tegime mitu tiiru ümber väljasoleva mudeli ja vaatasime siitnurgast ja sealtnurgast ja istusime sisse jne. Pool tundi hiljem väljusime sobiva pakkumisega ja 6 päeva pärast istusin juba oma uude nunnusse ja andsin gaasi :) Vot nii lihtsalt käib tänapäeval sõiduki omandamine.

Tänase päeva urr aga on see kivi, mis Lasnamäe kanalis esiklaasi lendas. Täke pole küll suur ja ka mitte eriti nähtavas kohas aga homme tuleb siiski kasko kahjukäsitlejate poole pöörduda. Urr, ma ütlen...