Märtsi alguses valdas mind meeletu puhkuse vajadus, pikalt ei saanud ära olla aga paar päeva andis siiski tööajast näpistada. No ja kuhu minna nii üürikest vaba aega nautima – ikka spa’sse ;) Valik langes Georg Otsa kasuks kiiresti, toad saime bronnitud ja hooldused välja valitud. Pühapäeval korjasime vähesed vajalikud kodinad kokku ja põrutasime Saaremaale. Ei heidutanud meid ka paar päeva enne puhkust tulnud teade, et meie külastuse ajal on suplusbassein suletud, tühja kah, basseine on ju seal hulgim.
Esimesel päeval me jõudsime vaid vees mõnuleda ja pärast seda infrapuna sauna, hooldused jäid järgmisesse päeva. Äärmiselt sõbralik ja personaalne teenindus ja hubased spa-ruumid lubasid juba hoolduse ootel lõõgastuda. Peale 2 tunnist kehahooldust ma vist lihtsalt hõljusin oma tuppa, nii kerge ja samas rammestunud olek üheaegselt. Ja siis lebad oma satäänlinadel ja vaatad igatsevalt kevadisele merele ja ..... tunned end tõeliselt õnnelikuna.
Esimesel päeval me jõudsime vaid vees mõnuleda ja pärast seda infrapuna sauna, hooldused jäid järgmisesse päeva. Äärmiselt sõbralik ja personaalne teenindus ja hubased spa-ruumid lubasid juba hoolduse ootel lõõgastuda. Peale 2 tunnist kehahooldust ma vist lihtsalt hõljusin oma tuppa, nii kerge ja samas rammestunud olek üheaegselt. Ja siis lebad oma satäänlinadel ja vaatad igatsevalt kevadisele merele ja ..... tunned end tõeliselt õnnelikuna.
Nii rikkalike hommikusöökide ja naudinguid täis päevade juures lõunasöögi vajadust meil küll ei tekkinud, jõudsime restorani vaid õhtusöögile. Kuna mind ei jäta iialgi külmaks ükski pastaroog, siis sellest leheküljest menüüs ma kaugemale ei jõudnudki. No hästi, magustoidu ja veini valisin ikka ka ;) Allan küll pisut pirtsutas oma medium pardi üle, mis seest üsna raw tundus tegelikult, aga pole hullu, teinekord kuulab teenindaja hoiatusi ;) Esmaspäeva õhtul trehvas üsna meie lähedale üks vanapiiga õhtustama, püha müristus, oli tal alles probleeme nii menüü kui toiduga. Saime teada, et eelmisel päeval ei suutnud kokad talle maitseelamusi pakkuda ja seetõttu pidi teenindaja talle kogu menüü risti-põiki ette deklameerima koos põhjalike seletustega. Kui talle valge vein lauda toodi, olevat ta hoopist punase tellinud, siis kui toodi punane, siis olevat sellel mingi eriti ebameeldiv viga küljes. Igaljuhul nõudis ta pudelit lauda ja et see tema nähes avataks ja siis ta otsustab kas soovib või mitte. Nujah, kui sa tõepoolest tellid pudeliga veini oleks taoline nõudmine õigustatud aga kui klaasi kaupa, siis on vist pisut palju nõuda, et nad igale kliendile uue pudeli avaksid. Meie rõõmsat meelt taoline pipratera muidugi ei rikkunud.
Teisipäeval ära minna ei tahtnud meist kumbki. Ok Allan lubas, et vähemalt iga kvartal me nüüd jõuame spa’sse, see pisut lohutas.
1 kommentaar:
jou! mina lähen ka juba reedel... ei jaksa oodata.... väga ärateenitud puhkus - ilma laste ja meheta seekord! paradiis, ma ütlen!
Postita kommentaar