Midagi pisikest ja roosat

Pisikesi sõpru ja sugulasi tekib meil viimastel aastatel nagu seeni pärast vihma ja iga kord peale järjekordset uudist selles vallas ma mõtlen, et vot nüüd valmistan ise pisikesele kingituse. Aga ei ole teinud, siiani. Mõnikord ma kahtlen, kas sellest osatakse rõõmu tunda, teinekord on ema ise tubli käsitööline või ei ole lihtsalt midagi vahvat ideed olnud.

Muster: Trellis - Knitty spring 2005, autor Britta Stolfus Rueschhoff
Lõng: Schachenmayr nomotta Punto ca 170 g , ostetud Veimevakast
Vardad: 4,5 mm

Onupoja tütar Lisandra oli esimene, kellele ma midagi valmis suutsin meisterdada. Sest see kampsik on nii armas ja tundus ka põnev teha. Oligi mõnus, ei olnud liigselt igav, samas ei olnud vaja ka päris kogu aeg näpuga mustrist järge ajama. Pisut nuputamist nõudis ka. Just kraeosa, mida mitu korda harutasin, sest ei saanud aru kas oleks võimalik seda ka külge kududa või peaks ikkagi õmblema. Lõpuks sai nii, et kasvatamise osa kudusin ja ülejäänu õmblesin. Ainus millega ma rahul ei ole, on kaeluse kahte osa ühendav õmblus. Kui parempidine Kitchener stitch (ma ei tea kuidas see eesti keeles kõlada võiks) on köki-möki, siis pärlkude sellisel moel ühendada, et ka õmblusjoon jääks pärlkoes, on raketiteadus - minu jaoks. Nööbid leidsin päris viimasel hetkel Abakhamist, tahtsin midagi naturaalset ja pisut vanamoelist. Ma ei tea küll, kuidas need pesule vastu peavad, aga eks see hiljem näha ole ;)

Kuna meie katsikulkäimine lükkus pidevalt edasi, siis sai juba kohe 6 kuuse kampsik kootud, et saaks natuke pikemaks ajaks seda :) Kuigi vapper 1 kuu vanune Liisu käis juba minu sünnipäeval, siis meie va luuserid, jõudsime temale ametlikult külla alles napilt enn 4 kuu täitumist.