Ma olen väga-väga viletsaks blogijaks muutunud, nii palju põnevat on pidevalt toimumas, kuid kirja panema ei jõua enam kuidagi. Uue aasta lubadus on end selles osas kindlasti parandada. Otsast alates, sellel nädalal toimus kaks jõulusöömingut, pisut formaalsemas seltskonnas meie osakonnaga Museumis ja sundimatus õhkonnas sõpradega In Studio Vinumis.
Neljapäeva õhtul toimus meie osakonna igaastane jõuluootuse õhtusöök, seekord Museumi lounge poolel. Kui teeninduse kohta Thredahlialt sai Museum negatiivse hinnangu, siis meie kogemus oli üdini positiivne. Saime kenasti kaubale, et eelistame siiski restoranimenüüd ja 13 inimese soovide täitmisega sai üks tütarlaps kenasti ja tähelepanelikult hakkama. Eelroa asemel võtsin angerja ja avokaado futomakid, pearoaks meriahvena filee jõevähisabadega homaarikastmes ja õhtu lõpetas brüleekreem. Sushi maitses hea, parajalt pisikesed üheks ampsuks. Meriahven oli tõeliselt hõrk ja homaarikaste viis keele alla, lisandiks lillkapsa ja brokoli õisikud. Brüleekreem oli mõnusalt kreemjas, kuid ka mind häiris pisut, nagu Pilletki, liiga paks karamellikiht, mille purustamine lusikaga nõudis mõningast jõukasutamist. Kõrvaltaldrikutest sain lusikaotsaga maitsta ka tomati ning kukeseene kreemsuppi, mmm, vot neid lähen küll ise ka veel proovima. Supi kõrvale serveeriti õhukesi röstsaia viile. Mulle jättis väga hea mulje, kindlasti satun sinna veel.
Laupäeval õhtustaime oma traditsioonilise 10liikmelise sõproskonnaga In Studio Vinumis. Õdusast atmosfäärist ja maitsvatest toitudest hoolimata olime pisut pettunud meie teenindajas, kes veinisoovitusi küsides midagi hädavaevu üle huulte suutis libistada ja seejuures ei vaevunudki huvi tundma, mis roa kõrvale me veini soovime. Aga see selleks, meil oli äärmiselt lõbus õhtu, ja toidud olid mõnusad. Minu valikusse kuulus roheline salat grillitud kitsejuustuga, mis serveeriti röstsaia viilul ja pardifilee veinis hautatud pirni ja kartulikreemiga. Viimane oli minu palvel asendus menüüs pardifilee juurde kuuluvale selleri-kartuliküpsetisele, seller teadupärast on ainus aedvili mida ma tõepoolest jälestan. Allani valikusse kuulus soe salat kanafilee, peekoni ja värske kartuliga ning lammas Provence’i juurikate ja Bordeaux kastmega. Salati kohta ei oska midagi öelda, kuid lammas oli aus, mul pole õnnestunud nii maitsvat lambaliharooga varem proovida. Pearoogadest söödi veel jänest, kana, meriahvenat ning pardilihaga pastat – nurinat toidu osas kuulda ei olnud. Samuti jäädi väga rahule magustoitudega, nii shokolaadi- kui ka juustukoogiga. Aga jah, veinirestoranis sooviks siiski asjatundlikumat veinisoovitusi kuulde, eriti kui me andsime teada, et enamus meist siin esimest korda. Täna tundub muidugi juba, et võiks uuesti minna, sommeljee Imre, kes kõrvallaudadega tegeles, jättis väga toreda ning asjatundliku mulje.
1 kommentaar:
Tõesti, paluks rohkem postitusi:-)
Postita kommentaar