Pulmadest, mitte minu omadest :)

Meie sõbrad ja sugulased on viimastel aastatel usinasti abielluma hakanud, ainuüksi viimase 10 kuu jooksul on olnud au kolmes pulmas viibida. Üsna erinevas, kuid iga kord omal moel väga toredas, traditsioonilisest kuni täiesti omanäolises pulmas. Kõigil juhtudel 90 + inimesega pulmas.Ühiseks nimetajaks on aga alati olnud kaunis ja teineteist armastav pruutpaar ning minu poolt lõhutud kingapaar.

Eile õnnestus mul statistiliselt korrektseks jääda ansambel Kala saatel välislava ees rokkides, 10 cm'sed kontsad murupinda kündmas. No ja suures kaasaelamise hoos hüppas üks noormees mu kinganinale ja kuna mina samal hetkel õhku kerkimas olin, siis jala ümber seotav kinnis rebenes. Kingsepa abiga loodetavasti parandatav viga. Järgmine kord kui pulma olen kutsutud, võtan kindlasti vähemalt ühe paari kingakesi tagavaraks :)

No paistab, et meile üritatakse mitmel moel märku anda, et oleks ka ehk aeg. Eelmisese aasta augustis mängiti meile pruudipärg, eile kukkus pruudikimp sülle. Tõepoolest kukkus, ma tõmbasin vaid sülle sadanud õnne vastu rindu ja käest enam ei andnud :) Viskamisest sai kimp küll pisut räsitud, kuid ma lubasin lahkelt kõigil soovijail omastada kimbust pudenenud roosiõisi, ehk toob abielluõnne ka see pisku. Loota ju vähemalt võib, eks? Ja kes teab kaua see "katseaeg" minulgi veel kestab, eile abiellunud olid 13 aastat eelnevalt koos olnud ;)