esmaspäev, september 26

Mitte ei raatsi magama minna...

...mõnikord kui Luisa juba nohiseb ja Allan on ka voodisse ära läinud. Need üürikesed hetked, kui ma ainsana veel üleval olen, kodu on vaikne ja ma lihtsalt olen. Oi,oi kui harvaks need on jäänud. Ma ei teadnudki varem, et emaks olemine sedavõrd isetuks võib muuta, kuid rõõm selle pisikese tegelase olemasolu üle on kõike korvav :) Need pehmed ja soojad käekesed ning siidine musitama kutsuv pealagi, ahh... midagi mõnusamat pole olemas.

Mina küll magama ei jää

Nii palju oleks kirjutada, kui vaid raatsiks neid üksikuid hetki siin veeta. Me üritasime äsja meenutada, kuidas see esimene kuu meil välja nägi, kuid juba hakkab kõik unustustesse hõlma vajuma ning üha raskem on meenutada mõne kuu tagust aegagi. Peab kiiresti tegutsema ja olulise üles täheldama. Ühte sõbrannalt kingiks saadud beebiraamatut ma üritan ikka täita, kuid piltidega on küll viletsad lood. Peab korrastama ja photoshopist läbi laskma, muidu ühel hetkel ei käi jõud enam üldse üle.

Hetkel on tähtsaim päevakorra punkt leida uus kodu. Väga kitsaks hakkab siin jääma. Pealegi on Luisa ööune algus nihkunud juba ca 20.30 peale ja nii vara hämaras korteris kikivarvul ringi hiilida pole kuigi mõnus. Meie avatud planeering uksi magamistoale ette pole näinud, seega isegi teleka vaatamine on talle häiriv. Algselt oli plaan oma korter enne maha müüa ja siis edasi vaadata. Kuid kuna meie nõudmistele vastavat ja hinnalt sobivat uut kodu pole sugugi lihtne leida, siis peame esmalt hoopis uue soetamisega tegelema. Õnneks on mul armsad vanemad, kes omavastutuse osas nõus seniks õla alla panema ja meid heal meelel aitavad. Muidu läheks keeruliseks. Eks see suur eneseületus oli, täiskasvanud inimestena oma vanematelt abi paluda ja tore kui abi osatakse anda küsijaid roomama panemata ja oma heategu igal sammul meelde tuletamata. Me loodame, et suudame Luisale ise samasugust kindlat seljatagust kord pakkuda, et ta julgeks alati oma ema ja isa poole pöörduda, teades, et me iial talle selga ei pööra. Hetkel on muidugi lihtne, tema heakskiidu ja maailma armsaima hambutu naeratuse ära teenimiseks piisab vaid talle otsa vaatamisest :)

Vanaemaga lilli nuusutamas

Et mitte seni siin nelja seina vahel lapsega kodus mitte liialt ära manduda, käime temaga õhtuti massažis ja ujumas. Ujub küll Allan lapsega, sest õhtuti pääsevad Pelgus vaid isad basseini, päevaseks ajaks puudub mul jällegi auto. Järgmisest nädalast tahaks Ema ja Lapse keskuses beebide võimlemises käima hakata. Ning muidugi on tore külas käia ja ka ise külalisi vastu võtta :) Ka vankristreik on meil ka õnneks unustatud, ning võib pikki tiire väljas teha, mida me meelsasti ära kasutame.

Ujumas

Ja kuna seni pole veel ikka päris selge isegi linnaosa, kus me tulevikus elama võiksime hakata, siis pole meie laps veel ühegi lasteaia järjekorras. Tea, kas enne kooli on enam lootustki nüüd :) Reedel ootavad meid taas kaks korterit Nõmmel. Esialgu oli plaan vaid kesklinna või Kalamaja kandiga piirduda, kuid ühel nädalavahetusel leidsime ennast isegi Jüris ühte ridaelamut vaatamas :)

8 kommentaari:

Anu ütles ...

kui juba, siis ikka Nõmme :)

Evelyn ütles ...

Hmm, miks ma küll kogu aeg arvasin, et te elate Tartus? Ise veel mõtlesin, et näe Siliiz on nii tubli ja käib Tartust blogitaride kokkusaamistel:)

Anonüümne ütles ...

Kalamaja on väga äge kant - roheline, vaikne ja mõnus, aga samas saab jala kerge vaevaga linna. Soovitan! :)

Ecotar

Krentu ütles ...

Tore Sinust kuulda, mõtlesingi juba, et kuhu sa kadunud oled:)
Minu öised ülevalolekud saidki alguse sellest, et nii suur nauding oli lihtsalt olla, teades, et teised nohisevad magusatu und teises toas:) Siiamaani ma "varastan" neid hetki ööunest.
Ja kujutan ette, kui keeruline see koduotsimine võib olla. Mina oleksin suur Kalamaja pooldaja :) Ja muidugi tuleb juba sellest seisukohast ka vaadata, et kui kaugel koolimaja on :)
Aga ilusat sügist teile ja õnne koduotsinguil!

Helen ütles ...

Ooo, kui tuttav tunne selle öise aja koha pealt.
Ja kodu otsimise koha pealt ka... Meie tegime selle tüki ära siis kui Daniel veel kõhus oli. Tagantjärele läks nagu lepase reega, enda oma saime ruttu müüdud, kohe väljavaadatud korteri ostetud. Siis, asja sees olles oli see aga suhteliselt närvesööv, aga igati sebimist väärt. Nii et jõudu ja kindlat meelt! Nõmme, kindlast Nõmme!! :)
Kuigi, meie laps on pandud puhta 5-päevaselt lasteaia järjekorda - noooooh, nimekirjas mingi paarisajas. Et väga vahet pole, ma ütleks... :)

Ada ütles ...

Sulatõsi! See on ülim mõnu, kui pere on magama pandud ja ise saab veel omi asju nokitseda. Vahel küll ratsionaalne pool ütleb, et mine nüüd ka ometi magama, aga tõesti, ei raatsi... Hästi edukaid koduotsinguid teile! PS Artur loodab Luisaga ikka ükskord silmast silma kohtuda ka, eakaaslased ikkagi ;)

Sirliiz ütles ...

Tänud Teile kõigile kaasa elamast, kui kõik hästi läheb, on koduotsingud nüüd lõpule jõudnud :)

Evelyn, ma jah juba 10 aastakest Tallinna elanik :)

Krentu, Heleena, Ada - öötunnid on mõnusad tõesti, kui ma vaid jaksaks hetkel kauem üleval olla :)

Ada, kui me kusagil mujal kokku ei satu, tuleb meil erali trehvamine ära teha :) NB! Kuluaarides sosistatakse, et oled blogima hakanud.... kui see tõsi on, siis ma loeks ka :)

Hannah Elise ♥ ütles ...

Mul on ka oma vanematega vedanud:) Ja loodan ka, et suudan Hannah Elisele sellist turvalisust pakkuda! Nii, et täpselt minu sõnad :)
Ja sul on väga armas blogi!