Iseendaga kuri

Ma ei mõista, miks mul on rumal harjumus iga kord poest midagi magusat kaasa haarata. Kuigi ma eriti shokolaadi ei söögi, kõidab see mind ometigi poeriiulitel. Eriliti siis, kui on tegemist mõne uue tootega. No nagu eile, korvi lendas Kalevi uus ploomi- ja küpsisetükkidega shoks. Nüüd seisab kapis (no vähemalt kümne omataolisega) ja ma eriti nagu ei tahagi, aga ometi pidin selle eile ostma. Issver, on mulle ikka kiikse antud. Pigem varuksin lõnga koju, kahjuks nõuab see suuremat hoiuruumi ja seda paraku eriti laialt käes ei ole.

Mul pole midagi selga panna

Minu pikaleveninud haigus sai otsa ja neljapäevast käin jälle tööl. No ei teagi kas peaks nii väga rõõmustama. Piisab vaid nädalast, et ära olla ja jälle on kõik peapeal. Osakond lüüakse lahku ja oma valiku pidi praktiliselt päevapealt teda andma. Äraminejate asmele olid meie osakonnast uued töötajad juba leitud, mõni valik natuke üllatavam kui teine. Aga jah... see selleks.

Siis on meil nüüd keelatud teksades tööl käia esmaspäevast neljapäevani. Et asutuses käib ikka väga palju külalisi ja finantsasutuse töötajatelt eeldatakse ikka kostüümikandmist... OK, mul peaaegu ei olegi viigipükse ja need mis on, ei meeldi ka eriti. Deem, ma arvan, et normaalsed ja stiilsed teksad on 10 korda etemad kui need kaks paari viikareid mida oman. Käin ikka jumalast korrektselt riietatuna tööl, sviitrid ja kenad jakid, pluusid + mu armastatud teksad. No tore-tore, järgmised palgad siis viin Montonisse ja Mosaici, nagu mul targemat teha ei oleks rahaga (näiteks raamatuid ja lõnga osta :).

Laupäeval tegin esimese ostu parema tuleviku nimel, paljukiidetud Anu Pink'i kooliõpiku Õmblemine. Et äkki õpin siis ka midagi ise tegema ;) Kudumise raamatu ostsin ka ja 100 rooga sarjast Vormiroad tuli ka minuga koju.

Kui ma vaatan naistekaid

Kuna kodus veedetud päevad on minust TVhooliku ja melanhooliku teinud, siis sobib täna Sat1 pealt tulev üks mu all times favorite , Pretty Woman, lihtsalt suurepäraselt minu õhtusse. Ma ei tea mitu korda ma seda näinud olen, ega ei hakka nüüdki lugema. Reeglina magusad filmid mulle isegi ei meeldi, aga lisaks Ilusale Naisele, olen võimeline lugematuid kordi vaatama näiteks ka Dirty Dancing'ut ja Notting Hill'i. Nende filmide puhul ma varun koju head veini ja lemmikshokolaadi, tõmban kerra sohvanurka ja läks lahti. Allanile on need õhtud, kus ta üritab jalkatrenni või bowlingut mängima ennast sättida. Aga alati ta ei viitsi ka ja viimane kord kui eesti pealt Notting Hill tuli, pani ise koguni õigel ajal õige kanali peale ja vaatas koos minuga ;) Aga täna on ta jalkat mängimas ja õhtu minu päralt.

Ettevaatust, saapad

Olen juba eelmisest kolmapäevast haiguslehel ja kodus vedelenud. Mingi viiruseuss on kuhugi eriti sügavasse soppi minu kehasse pesa teinud ja ei taha mitte lahkuda. Ära tüütab see kodus istumine ka ja kui laupäeval oli nagunii vaja süüa osta, läksin Allaniga Ülemistesse kaasa.

Kui me seal juba olime, siis mõtlesin, et põikan äkki mõnda poodi ka korraks sisse. Saapaid tahaks uusi ja ilusaid, aga ma ei mõista kustkohast inimesed neid ostavad. Poest ei ole küll midagi võtta. No kui ma ainult autoga ringi liiguks ja kolm meetrit ukseni kõnniks, siis küll. Aga vot selliseid kõrgekontsalisi mul juba on ka, tahaks midagi toekamat aga ilusat. Sellist kooslust Eesti kingapoodidest ei leia. Suurtüki kingapoes ühed Vagabondi saapad ju olid, mitte just päris see - jalgaproovida ju võis. Jalas polnud just suurem asi ja 2 tuhandet ma nende eest ei maksaks. Ok, ei sobi ja jalast ära, eks ole.... aga ei saa jalast ära, sest lukutagune nahaliist on luku vahele kinni jäänud. Alguses sikutasin õrnemalt, siis juba tugevamalt, üritasin üles ja alla, liistu vahelt välja kiskuda üritades. Mõningase sikutasime peale läks naljatuju üle ja vaatasin juba päris õnnetu näoga Allani poole, tuli siis temagi minu jalga saapast päästma. Aga tema jõuline tegutsemine tegi mind närviliseks ja üritasin ise edasi. Jõudsin juba mõelda, et tore-tore, nüüd pean ära ostma saapad mis mulle isegi ei meeldi, ja kallid ka veel, neetud ma ütlen. Lõpuks ei jäänud muud üle kui müüja poole pöörduda, mõtlesin, et saan nüüd raudselt sõimata, et mis te lõhute jne... aga õnneks tegi ka tema suhteliselt nõutu näo pähe ja üritas ka natuke pusida, ei andnud tulemusi. Kutsus siis juhataja ja tema ütles, et see pole esimene kord kui nii juhtub, tuleb aga saabas jalas alla kingsepa juurde minna ja tema pidavat selle saapa mul jalast ära orgunnima. Et ega saabas jalga jääda sa ju, no läksimegi siis koos müüjaga läbi keskuse, mul ühes jalas oma valge kõrgema kontsaga saabas ja teise suhteliselt madal must saabas. üritasin hästi enesekindlat nägu teha, et vot nii peabki olema. Õnneks on inimesed endaga nii hõivatud, et arvatavsti ei pannud keegi seda tähelegi. Kingsepp, nagu selgus, on uus ja tema ei teadnud saapa eemaldamiseks midagi tarka välja mõelda. Keeras aga selja ja pusis mingite võtmete kallal edasi. pika arutamise peale jõudime (mina, allan ja õnnetu müüja) järeldusele, et tuleb nahaliistule lõige teha ja siis saab luku loodetavasti jooksma. Kingsepp aitama ei soostunud, viskas oma terariistad ainult lauale, et vaadake ise. Keegi teine ei julgenud minu jala kallale lõikuriga minna ja siis pididn ise selle töö käsile võtma. Lõike sain tehtud ja lõpuks otsustas ka see neetud lukk ennast liigutama hakata, eelneva töötlemise tulemusena murdus õnnetuseks ära see osa, kust kinni hoida. Aga jalast ma ta sain, uhh, päris võhmale võttis see tsirkus. Müüja võttis saapa enda kätte tagasi ja nentis, et tuleb kahjuks kuludesse kanda.

Vot minu vana-vanaema ütleks selle ürituse peale: "Jumal kelmi karistab". Kes käskis mul haigest peast kodust välja ronida saapaid proovima. Nüüdsest mul igaljuhul saapahirm sees, ei julgegi enam teistele läheneda ja jalga panemisest rääkimata :)

Salasõber

Ei ole varem üheski vahetus-projektis osalenud, see siis esmakordne. Mõtlesin ka kaua, et kas ikka jõuan ja oskan. Lõpuks ikkagi saatsin ankeedi ära ja hea meel sai kohe.

Nüüd aga on pea tühi ja ei oska kuskilt pihta hakata. Aga õnneks on aega piisavalt ja küllap algusärevusest saab üle ja inspiratsioonitulv tulemata ei jää :) Õnneks on minu salasõbral ka blogi olemas, selle kaudu olen temaga isegi varem tutta, silmast-silma näinud ei ole. Kuna on õnnestunud mingi viirus külge hankida, siis olen kodus ja aega sõbra blogi ka põhjalikumalt tudeerida, ehk saan targemaks.

Jänksi sussid ja tegus päev

Mööbeldasin tööl oma laua nii ümber, et võin ka lõpuks vaadet vanalinnale nautida. Viimase kolimise ajal vedelesin mina ju lõunamaa päikese all ja setõttu olid kolijaonud minu laua nii paialdanud, et istusin seljaga akna ja näoga nurga poole. Et nagu pahandust teinud oleks ;) Täna haarasime Heleniga lauaservast kinni ja ümber me ta pöörasime. Kõige raskem osa oli kogu juhtmemajandusega hakkama saamine, aga tööle läks isegi arvuti. No põhjustas elevust tervele toarahvale, mina ka nüüd nagu seltskonnas või nii, palju parem igatahes. Veel lasin help deskil ühe vana tshekiprinteri ära vedada, ma ei tea kuna seda küll viimati kasutati. Katki oli ta ka igatahes.

Siis sain valmis oma jänksi sussid, tükk pusserdamist oli ikka nendega. Aga enne külmade ilmade tulekut jõudsin ikka ära teha, juhhuu... Et igasugu raamatute ostmine end ikka õigustaks, siis õpetuse leidsin Stich_'n_Bitch Happy Hooker'ist . Nii pehmed ja mõnusad said, väga rahul olen. Lõnga leidsin Kaubamaja lõngapoest, Filati Armonia mega armsaid kerasi a' 50 g kulus ca 225 g. Juurde ostin Alvita Pukase mohääri, seda kulus ostetud kahest kerat vaid üks, no esimesest jäi tõesti mõni cm vaid järele.

Aga sussid said nii mõnusad, et Allan hakkas ka endale tahtma. No muidugi mitte roosasid ja jänkusid aga tulevad hoopis hiired ( või oleks maskuliinsem öelda rotid :), lõnga ostsin ka juba ära - Bergere de France Alaska tumehall. No ja mohääri muidugi ükski endast lugu pidav mees ei tunnista:) Loodetavasti saavad need ka enne kevadet valmis.

Ainus pipratera, Jaanika tibu pilti pole veel näinud. Muidugi olen kindel, et imearmas on ta aga no näha tahaks...

Sall sügisilmadeks

Juba septembri alguses tundsin, et vaja oleks midagi värvilist ümber kaela mässida. Ilmatu külmavares nagu ma olen, pealegi polnud mul ühtegi erksamat salli mis juba praegusel ajal kandmiseks sobib. No kangast salle on küll aga neid kogu linn täis, olgugi, et needki mulle meeldivad. Aga vot selline heegeldatud sall puudus mul täiesti ;)

Idee on pärit Fabulous and Flirty Crochet raamatust. Lõngaks kasutasin Liannist ostetud Toptex Katerina puuvillast lõnga, mida kulus roosakat 2 ja teisi 1 tokk. Lõngavaliku tingis tegelikult sobivate värvide olemasolu, oli palju mõnusamaid aga no ei leidnud sellist kirast kombinatsiooni nagu tahtsin. See ei ole ka tegelikult ideaalne valik aga päris rahule jäin lõpusk ikkagi.

Nii tore, nii tore, nii tore...

Eestil on uus president Toomas Hendrik Ilves ja mina olen väga rahul, juhhuu... Vähemalt oli 174 valijamehel julgust ja oidu Savisaare ja ta ustavate jüngrite vastu välja astuda, nüüd on veel Eestil lootust :)

Tänane päev nõuab kohe tähistamist ja seda me ka õhtul kindlasti teeme.

Sügis südames

Igal hommikul vaatan ma aknast välja ja nuputan, mida siis seekord selga panna. Reeglina on kell kaheksa hommikul tööle rutates suhteliselt jahe, välja lõunatama minnes võib aga julgelt mõne kihi kontorisse jätta. Täna hommikul aga tundusid päikesekiired nii julgustavad, et riskisin toekama tagi koju jätta, casual friday soosis ka sportliku õhema jaki kaasahaaramist. No ja väljas selgus karm tõsiasi - sügis on jõudnud meie õuele. Muidugi tuli just täna bussi eriti kaua oodata, neetud. Tööle jõudis haarasin esimese asjana teetassi järele ja üritasin üles sulada, no olen külmavares, mis teha. Vaatamata oma soojalembusele mulle sügis tegelikult meeldib, ootan juba aega, mil loodus oma kõige kirevamat palet näitab. Nii tore on jalutada pargiteedel, jalgadega langenud lehtedes kahistades ja neid hunnikutesse ajada ja lehesõda mängida.

Õhtul käisime Allaniga väljas söömas, no tema oli suisa lühikeste käistega kodust välja tulnud. No see on see autoinimeste asi, ei tule pähegi, et äkki mõni samm vaja värskes õhus ka astuda. "Õnneks" sõidan mina vahest ka bussiga ja oskan ilmastikuolusid seega märksa realistlikumalt hinnata :)

Aga eelnevast jutust lähtuvalt on minu blogi ka aastaajale vastava ilme saanud. Ei tea kas peakski igal hooajal totaalse muutumise korraldama?

Fitness

Üle pika aja suutsin ennast taas treeninglainele viia. Et start liiga karm ei oleks, valisin alustuseks vesiaeroobika , kusjuures päris tõhus on, ei ole midagi "veesseismine" nagu üks meessoost töökaaslane kunagi väga vaimukalt seda nimetas.

Viimati kui seda ala harrastasin, oli treeningplaanis lihtsalt vesiaeroobika ja punkt. Nüüd (et siis ca 4 aastat hiljem) on võimalik valida 6 erineva stiili vahel ja üsna mitmekesiselt ennast ainult vees liigutades vormis hoida. Mulle sobib, kuskil saalis ei viitsi ma pärast tööd küll karelda, siis juba pigem välja jalutama. Üldse ei ole ma suuremat sorti enesepiitsutaja, treening peab olema fun, muidu kauaks minust selle harrastajat ei saa. Eile käisin AquaInterval'is, võttis päris võhmale küll nagu tutvustus lubab, pärast oli aga nii mõnus tunne. Olin unustanud kui mõnus tunne pärast trenni valdab, tahan seda veel ja veel kogeda. Seepärast võtsin kohe kuukaardi ja järgmine kord on juba homme, kell 7.30 HOMMIKUL. Tahaks näha, kuidas ma küll nii vara seal vees karglen, aga teatavasti on veel karastavad omadused ja äratab mind ikka üles. Tööl jään pärast kindlasti suurest rammestusest magama :)