Ettevaatust, saapad

Olen juba eelmisest kolmapäevast haiguslehel ja kodus vedelenud. Mingi viiruseuss on kuhugi eriti sügavasse soppi minu kehasse pesa teinud ja ei taha mitte lahkuda. Ära tüütab see kodus istumine ka ja kui laupäeval oli nagunii vaja süüa osta, läksin Allaniga Ülemistesse kaasa.

Kui me seal juba olime, siis mõtlesin, et põikan äkki mõnda poodi ka korraks sisse. Saapaid tahaks uusi ja ilusaid, aga ma ei mõista kustkohast inimesed neid ostavad. Poest ei ole küll midagi võtta. No kui ma ainult autoga ringi liiguks ja kolm meetrit ukseni kõnniks, siis küll. Aga vot selliseid kõrgekontsalisi mul juba on ka, tahaks midagi toekamat aga ilusat. Sellist kooslust Eesti kingapoodidest ei leia. Suurtüki kingapoes ühed Vagabondi saapad ju olid, mitte just päris see - jalgaproovida ju võis. Jalas polnud just suurem asi ja 2 tuhandet ma nende eest ei maksaks. Ok, ei sobi ja jalast ära, eks ole.... aga ei saa jalast ära, sest lukutagune nahaliist on luku vahele kinni jäänud. Alguses sikutasin õrnemalt, siis juba tugevamalt, üritasin üles ja alla, liistu vahelt välja kiskuda üritades. Mõningase sikutasime peale läks naljatuju üle ja vaatasin juba päris õnnetu näoga Allani poole, tuli siis temagi minu jalga saapast päästma. Aga tema jõuline tegutsemine tegi mind närviliseks ja üritasin ise edasi. Jõudsin juba mõelda, et tore-tore, nüüd pean ära ostma saapad mis mulle isegi ei meeldi, ja kallid ka veel, neetud ma ütlen. Lõpuks ei jäänud muud üle kui müüja poole pöörduda, mõtlesin, et saan nüüd raudselt sõimata, et mis te lõhute jne... aga õnneks tegi ka tema suhteliselt nõutu näo pähe ja üritas ka natuke pusida, ei andnud tulemusi. Kutsus siis juhataja ja tema ütles, et see pole esimene kord kui nii juhtub, tuleb aga saabas jalas alla kingsepa juurde minna ja tema pidavat selle saapa mul jalast ära orgunnima. Et ega saabas jalga jääda sa ju, no läksimegi siis koos müüjaga läbi keskuse, mul ühes jalas oma valge kõrgema kontsaga saabas ja teise suhteliselt madal must saabas. üritasin hästi enesekindlat nägu teha, et vot nii peabki olema. Õnneks on inimesed endaga nii hõivatud, et arvatavsti ei pannud keegi seda tähelegi. Kingsepp, nagu selgus, on uus ja tema ei teadnud saapa eemaldamiseks midagi tarka välja mõelda. Keeras aga selja ja pusis mingite võtmete kallal edasi. pika arutamise peale jõudime (mina, allan ja õnnetu müüja) järeldusele, et tuleb nahaliistule lõige teha ja siis saab luku loodetavasti jooksma. Kingsepp aitama ei soostunud, viskas oma terariistad ainult lauale, et vaadake ise. Keegi teine ei julgenud minu jala kallale lõikuriga minna ja siis pididn ise selle töö käsile võtma. Lõike sain tehtud ja lõpuks otsustas ka see neetud lukk ennast liigutama hakata, eelneva töötlemise tulemusena murdus õnnetuseks ära see osa, kust kinni hoida. Aga jalast ma ta sain, uhh, päris võhmale võttis see tsirkus. Müüja võttis saapa enda kätte tagasi ja nentis, et tuleb kahjuks kuludesse kanda.

Vot minu vana-vanaema ütleks selle ürituse peale: "Jumal kelmi karistab". Kes käskis mul haigest peast kodust välja ronida saapaid proovima. Nüüdsest mul igaljuhul saapahirm sees, ei julgegi enam teistele läheneda ja jalga panemisest rääkimata :)