Soome Hobune

Meil on tööl vahva seltskond ja seetõttu ei piirdu meie omavaheline suhtlemine sugugi ainult argipäeva 8 tunniga. Lähiajal on mitmed huvitavad tegemised plaanis, sellest aga edaspidi.

Eile käisime oma toa inimestega teatris. Nimelt Draamateatri uut etendust "Soome Hobune" vaatamas. Põhimõtteliselt olen ma nõus Ita Everit telefoniraamatut ettelugemas ka tundide kaupa ennastunustavalt kuulama aga etendus oli hea. Näitlejad üldse fantastilised - Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Viire Valdma... ja nende poolt kehastatud karakterid vaimukad. Tegemist on Soome maakohas elutseva perekonnaga, mis koosneb - külamehest pereisast, pisut elule allavandunud pereemast, pereisa uuest kultuurilembesest ja ontlikust elukaaslasest, pereema koomikseid armastavast ja teravmeelsest emast, ühiskonnas oma kohta otsivast puberteetikust peretütrest ja luuserist perepojast.

Etendus on liigitatud küll komöödia valdkonda, siiski pisut traagiline ja vürtsitatud musta huumoriga. Üldiselt olen ma valmis uskuma, et kajastab Soome, kuid miks mitte ka Eesti, külaelu üsnagi audentselt ja karakterid on ka nagu elust enesest, pisut liialdustega loomulikult. Nii naljakas mul küll ei olnud, et lausa pisarad oleks silma tükkinud, nagu etenduse tutvustuses lubati, aga lõbus oli küll. Humoorikalt pilati Euroopa Liidu norme ja seda, kuidas need naeruväärselt tobedaks on timmitud ja mida kõik nendega normeerida on võimalik. Etenduse lõppedes jõudsin juba mõelda, et ega ometi jälle üks õnnelik lõpp, aga ei ;)

Ahjaa - vanaema õpetab peretütrele hip-hop-mütsi heegeldama ja seda tegevust saatis peretütre pidev vandumine, mille peale Ita Everi kehastatud vanaema käratab "Jäta kuradid ära kui minuga heegeldad!" :D

Nüüd hakkan (kodu)kokaks

Hirmus aeglane olen, pakk käes ja pilt tehtud juba eelmisel neljapäeval aga kirjutama ei jõua ma kuidagi. Aga tänu Maarjale on mul nüüd selline lahe põll, et ma võiks oma miniatuurses köögis rõivaid rikkumata mässata. Linane ja suur-suurte taskutega, esialgu käskisin mehel käed eemale hoida, kuigi ta arvas, et sellise võiks isegi tema endale ette siduda ;) Ma muidugi lasin uue aksessuaari kohe käiku ja täitsin plaaditäe paprikaid.

Tänx Mann!

Rogue saaga

Pühapäeva hommikul oli mul veel selline Rogue, õhtuks jäi sellest vähem kui pool alles ja hunnik lõnga tekkis juurde. Põhjus - liiga lühike, kohe häirivalt lühike. Ma ei tea mis värk mul nende proovitükkide ja mõõtmisega on, igakord muudkui arvutan ja mõõdan põhjalikult ja ikka läheb puusse. Kõrgem matemaatika mulle küll sellist raskust ei valmista ;) No natuke ikka kahju oli ka, aga ma ei vaja veel ühte kampsikut (märksõna Starsky) karderoobi seisma, seega kui ma seda kohe üles tõmmanud ei oleks, jääkski see oma aega sinna ootama (taas kord märksõna Starsky). Koon kehaosale veel 4 väikest palmikuosapikkust juurde ja võimalik, et ka varrukatele mõned cm'd. Nii armas asi on see Rogue, et peab ikka perfektselt istuma, et sellest täit rõõmu tunda. Pealegi mulle tõeliselt meeldis seda kududa.

Toidujuttu

Õppepuhkus, mõeldud juskui uurimustöö kirjutamiseks. Mitte minul. Ma ei ole 3 kodusoldud päevaga peaaegu mitte midagi jõudnud teha, kooliks vajalikku ma mõtlen. Kõike muud küll.

Mul on tunne, et varsti seon põlle ette ja hakkan mehele mitmekäigulisi lõunasööke ka valmistama, peaasi et kirjutama ei peaks. Aga enda väljavabandamiseks, siis meil on tõesti palju igasuguseid aedvilju, kuna kumbki meie vanematest ei anna alla ja Lõuna-Eestis käies pannakse mõlemalt poolt kaasa suur-suur kastitäis igasugu kraami. Seega on mul iga päev nuputamist mida nendest valmistada, no ja sööma ju inimene peab, eks?

Kolmapäeva õhtul sõime juba korduvalt järgi proovitud ja palavalt armastatud Peekoniga ja seentega täidetud kanafileed ahjukõrvitsaga, aitäh Thredahlia;) Ma arvan, et olen seda toitu juba üle 5 korra küll valmistanud. Esimestel kordadel ilma kõrvitsateta aga korra proovisin ja nüüd enam muudmoodi ei taha.

Nejapäeval oli õhtusöögiks Hakkliha-Tomativormi raamatust Kiirelt ja tervislikult, imehea sai. Minul selle valmistamine just kiirelt ei õnnestunud aga selleeest sain suure hulga köögivilju sinna sisse sokutada. Kuigi retsept on neljale, jäi meil küll vaid õige veidi järgi, mis Allan järgmise päeva lõunaks otsustas kaasa võtta (ei juhtu just sageli ;)) Pilti ei ole, kuna söömisega läks kiireks ;)

Reede õhtuks valmistasin Tomatisuppi pasta ja basiilikuga, kõrvale röstitud saiad, retsept pärit Köögiviljaraamatust. Meeldivalt mahe sai, viimati tehtud tomatisupp mingi teise retsepti järgi sai liiga vänge ja suutsinme mõlemad süüa vaid minikoguse sellest. Aga see supp sai küll otsa ;)


-------------------------------------------------------------------------------------
Hakkliha-tomativorm
1 suurem suvikõrvits
4 tomatit
400 g veisehakkliha
1 sl õli praadimiseks
2 sibulat
2 küüslauguküünt
2 sl tomatipastat
0,25 tl must pipart
0,5 tl soola
1 tl kuivatatud punet

Kaste:
2 sl õli
5 dl piima
2 sl jahu
2 dl riivjuustu
soola
valget pipart
jahvatatud muskaatpähklit

Lõika suvikõrvits ja tomatid viiludeks. Pruunista hakkliha pannil õlis 4-5 minutit, kuni vedelik on aurustunud. Koori ja haki pannil sibulad, purusta küüslauguküüned. Lisa hakklihale sibul, küüslauk, maitseained ja tomatipasta, hauta 2 minutit. Kastme jaoks kuumuta kastrulis õli, sega hulka jahu ja seejärel piim. Kuumuta segades, kuni kaste pakseneb (u 5 minutit). Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkiga. Pane pool suvikõrvitsa ja tomaiviiludest ahjuvormi põhja. Laota peale hakkliha ning kata ülejäänud tomati- ja suvikõrvitaviiludega. Kalla vormi kaste ja raputa riivitud juust. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 45 minutit.

Tomatisupp pasta ja basiilikuga

1 suurem
800 g tomateid
2 sl oliiviõli
1 hakitud sibul
1-2 küüslauguküünt
1 väike paprika
1 l köögiviljapuljongit
2 sl tomatipüreed
1 tl suhkrut
0,5 dl värskeid basiiliulehti
2,5 dl teokarbipastat

Keeda pasta al dente. Kuumuta peenestatud sibulat, küüslauku ja paprikat paksupõhjalises kastrulis õlis. Lisa purustatud tomatid ja püree, kuubikutest valmistatud puljong ning suhkur. Keeda 5-10 minutit kaane all, vajadusel maitsesta soola ja pipraga. Rebi hulka basiilikulehed (mõned jäta kaunistamiseks). Soovi korral püreesta supp saumikseriga. Nõruta pasta ja sega ülejäänud supi hulka. Kuumuta kõik koos veelkord läbi ja serveeri kohe. Kaunista värskete basiilikulehtedega.

Viinamarjad (ei ole hapud)

Vastukaaluks eelmisele jõuludest unistavale postitusele, laekus Allan pühapäeval Räpinast sellise üllatusega. Kasvatatud tema ema poolt, päikesepaistelisel kohal küll aga täiesti avamaal. Maitselt meenutavad natuke kišš-mišš'e, hästi magusad ja mahlased, ülihead lihtsalt. Selle aasta saak jagati sõbralikult omavahel, Allan oli oma kobara juba Räpinas ära söönud ja minu oma ei puutunud, sest ta ema saatis ju selle ainult mulle ;)

Omamoodi

Millega normaalsed inimesed nädalavahetusel tegelevad? Mina näiteks kuhjasin enda ümber kõik mu kallid kuduraamatud ja ajakirjad, süütasin terve armee küünlaid (eile õhtul jäi väheks, käisin täna spetsiaalselt Stockmannist "neid õigeid" juurde toomas), täitsin pokaali punase veiniga (OK veega pooleks, eesmärk pole napsutada), tõmbasin vaagnatäie brownie'sid ligi ja kuulasin netist jõulumuusikat :D

Totakas, eks ole? Tea kas minusugustele mingi teraapiavorm on välja mõeldud. Tegelikult muutuvad õhtud juba liiga vara pimedaks, mis põhjustab minus aga meeletu igatsuse küünlvalguse (ja aroomi) järele, mis omakorda äratab minus vastupandamatu soovi veeta aega lähedastega ja nautida head toitu ja ... ühesõnaga mingil hetkel ma mõistan, et jõuludeni ei ole enam 3 kuudki ;) Ja siis selgub, et mul pole õiget muusikat nende tunnete toitmiseks ja ma surfan läbi amazoni ja yuotube, et leida seda õiget. Ma teen lühidalt, tellisin selle plaadi endale.

NB! Jaanuarist septembrini olen ma muidu reeglina üsna normaalne :P

Jälle kooli

Käisin eelmisel neljapäeval Tartus liisingutöötajatele koolitust tegemas ja sellega seoses otsustasin ka Narva mnt'lt läbi astuda, majandusteaduskonna hoone oli ikka samasugune ja lõhngi sees endine kuigi terve eelmise aasta ma olin sinna sattumist vältinud ;) Kuna eelneval õppeaastal ei liigutanud ma lillegi, siis selle järgneva aastaga olen otsustanud kriipsu alla tõmmata oma õpingutele TÜ's. Kursusetöö kaitsmine jaanuaris ja bakalaureuse oma juunis - see on kõik mis mind lõpetamast on veel lahutamas.

Kõik siiski tegelikult ei olnud enam endine, Avatud Ülikoolis on uus sekretär Kersti, hästi sõbralik ja abivalmis sealjuures. Mitte, et eelmisele sekretärile Jutal midagi ette heita oleks olnud;) Aga selline hea tunne jäi, läksin sinna pisut kloppiva südamega, et kas ikka antakse tõend õppepuhkuse saamiseks, kuna olen pikendatud õppeajal. Tõend anti ja tänaseks on isegi personaliosakond juba mulle selle võtmise võimaluse veebi tekitanud. Kui juba lahke oldi, julgesin ka õpilaspileti kohta küsida ja isegi see väljastati minusugusele kummivenitajale. Ja mõelda vaid, ma olen kogu aasta nii teatrites, raamatupoodides kui ka ühistranspordis täiesti ülemaksnud ju, üliõpilane ikkagi, mis siis et looder ;)

Elagu eBay

Tsiteerides KK'd - "teoorias ma ainult koon ja heegeldan". Tundub, et viimasel ajal kulub aur tõesti pigem planeerimisele ja kudukraami kokkuajamisele, tegutsemiseks jääv aeg on kuidagi piiratud e. elagu eBay!

Kõigepealt ma ainult vaatasin ja unistasin, mingi aja pärast registreerusin ja siis tekkis hasart. Iga päev lappasin läbi lugematuid lehekülgi selles oksjonimaailmas ja esimesed ostud tekkisid iseenesest.

Esimene ost oli Manos del Uruguay 500 g (100g - 135m), pole aimugi mis ma sellega pihta hakkan aga ma lihtsalt pidin selle lõnga omanikuks saama. Need värvid, vapustav! Mulle mõjub ka lugu selle toote taga. See lõng saadakse imepehme Corriedale ja Meriino villa kokkuketramisel, saadud lõnga värvimisega tegeleb Uruguay mahajäänud maapiirkonna küladest pärinevatest naistest koosnev ühistu, kellele see töö tagab hädavajaliku sissetuleku. Ja imepehme on see 100% villane lõng tõesti.

Järgmisena alistusin ma Angels & Elephants käsitsi värvitud sokilõngadele. Kui juba ostmiseks läks, siis võtsin kohe kahtede sokkide jagu, sinise lõnga valis Allan välja. Kuigi ma tänaseni pole veel sokipoegagi kudunud, plaanid on suured ;) Mõlemad on 100 % villased, punane Inglise sokilõng 100g - 335m, sinine Shetlandi saartelt pärinev villane 100g - 440m.

Sokilõng oli olemas, raamat täis kudumustreid ka, puudu olid vaid vardad. No ja ma siis tellisin need ka, 15 komplekti bambusest sukavardaid suuruses 2 - 10 mm. Kui siit nüüd ridamisi sokke ei hakka tulema, siis on mul olmetigi kodus olemas täiskomplekt erinevas suuruses vardaid lõngaproovide kudumiseks ;) Väga head vardad on muideks, paraja teravusega otsa ja sileda pinnaga. Erinevate riikide mõõdud on ka varrastele kirjutatud, väga mugav.

Uued raamatud

Seekordse amazon'i tellimusega jõudis minuni ammuigatsetud Lace Style ja veel mõned raamatud. Esimesest ei hakka pikemalt jutustama, sellest on üsna palju blogides juba räägitud, kuid kahest teisest kirjutaks pisut lähemalt.

Esiteks Knitting Lingerie Style. Mulle tundus see raamat ahvatlev juba ilmumisest saadik, aga ei julgenud enne tellida kui mõningaid pilte netis näha sain. Olen väga rahul selle ostuga, palju ilusaid kudumeid mida hea meelega teeksin endalegi. Pealkirjast lähtuvalt leiab raamatust ka kootud rinnahoidjate ja püksikute õpetuse, vähemalt esialgu need mind ei ahvatle aga kummastki on kogu raamtu peale ka vaid mõned näited. Hästi armas on topi-shortside komplekt, mis minu jaoks nt puuvillasest kootuna kohe pidžaama mõõdu välja annab. Samuti erinevad topid ja ka põlvikud on väga kaunid. Kokkuvõttes suureformaadiline ja äärmiselt kaunis raamat. Mõned pildid ka lemmikutest:

Greeting from Knit Cafe tellisin ka, kaanepildi seelik on juba vähemalt aastajagu meeles mõlkunud. Mitmel korral olen kaalunud selle tellimist aga ju siis seekord olin lahkes tujus ja nii see nimekirja saigi. Vähemalt on seeliku õpetus nüüd olemas ja süda rahul ;) Kuigi tuleb tunnistada, et väga vaimustunud ma sellest raamatust üldiselt ei ole, just projektide mõttes. Valdavalt liiga lihtsad ja tavalised esemed on esindatud, kuigi raamat ise on küll väga hästi kujundatud ja natuke muud juttu on ka sees. Kokkuvõtvalt selline võib olemas olla kah tüüpi pigem. Mõned enimmeeldinud näited ka:

Rokkivad tüdrukud

Aitäh Krentu, sinult selle märgi saamine tähendab mulle eriti palju. Kui ma nüüd kõik ausalt ära räägin, siis tänu sinu blogile minu oma üldse alguse saigi ;) Kuidas ma sinu blogile sattusin, seda ma isegi ei mäleta enam, kuid siiani mäletan seda hingesoojendavat tunnet mis mind selle lugemise järel valdas. Sellest ajast on jäänud püsima mulje sinust kui äärmiselt malbest ja armsast inimesest, kelle tegemistele alati kaasa elan. Üsna mitme kuu möödudes peale blogimaailma avastamist julgesin ka ise esimese sissekande teha. Aitäh sulle!

Päris raske on märki edasi anda, kuna enamus mu lemmikblogidest on juba selle omanikuks saanud. Aga lõppude lõpuks, mis siis sellest, kuidas te muidu ikka teada saate, et ma teie kirjutatut kohe lugema tõttan kui bloglines mulle uuest sissekandest märku annab? Seega (topelt)märgistaksin ka omalt poolt kõige suuremad lemmikblogijad Kajakas, Maarja, Signe, Tiina ja Anniki. Mu lemmikute nimekiri on muidugi määratult pikem, nagu kõrvalolevast tulbast näha ;)