Mmm nagu munavõi

Vahel tuleb isu selle nostalgilise leiva/saiapealse järele. Olgugi, et kuidas ma ka ei püüa, seda maitset mis vanaema tehtul munavõil on, ei õnnestu mul iialgi tabada. Loomulikult teeb tema seda ehtsast isetehtud taluvõist ja munad on ka naabrinaise kanadelt pärit. Lapsena võttis vanaema ahjust sooja saia või karaski ja siis määris munavõid peale, mmm. Selliseid tundeid tuleb elus hoida.

Hästi lihtne munavõi

• 4 muna


• 100 g head võid (minul Tere)


• maitse järgi soola


• võib lisada ürte
  

Kõvaks keedetud munadel eraldan munavalge ja kollase. Kollase hõõrun puruks ja segan koos võiga kreemiks. Maitsestan soolaga. Munavalged hakin kahvliga (ei pruugi nii vanamoodsat võtet kasutada) ja segan koos munakollase kreemiga. Tavaliselt teen vähemalt 2x portsu, läheb kiirest kaubaks ;)

Minu "jõuluhetked" Soomes

Puhkuse ajaks oli meil kindel plaan Soomes ära käia, Ikea põhisihiks. Nagu nuhtlus (Allani arvates) ja taevaõnnistus (minu jaoks ;)) võttis Kuduv Koeraomanik vaevaks oma Helsinki retkest pika loo kirjutada. Sinnamaani ei olnud ma kordagi Menita ega Hobboks'i peale isegi mõelnud, nüüd sai nende asukohad kenasti kaardile kantud.

Kokkulepe nägi ette, et esmajärjekorras tuleb Ikea ja ülejäänud aja jagame ära H&M'i ning minu soovunelmate vahel ;) Vahepeal mulle küll tundus, et meil ei jäägi aega millegile muule kui sisutuskraami kokkuajamisele. Ma olin kodus tõsise eeltöö ära teinud ja läksime sisuliselt Vantaa'sse oma ostunimekirjaga asju lihtsalt "ära tooma", nii ladusalt see meil muidugi ei läinud. Minu valitud riiulid (Idee kinnistus Krentu raamtukappide nägemisega, tunnistan ausalt) olid otsas ja see paiskas ka osaliselt mu plaanid segi. Üritasime kohapeal mingile lahendusele jõuda ja enamvähem rahuldavalt see meil ka õnnestus. Nüüd on meil ühe 80 cm laiuse riiuli asemel kaks 40 cm laiust aga ok, hinnas oli muudatus küll märgatav loomulikult meie kahjuks. Garderoobisüsteemidega läks kõik õnneks plaanipäraselt ja lõppkokkuvõttes ma isegi imestasin, kuidas ma suutsin seal kaine mõistuse säilitada ja igasugu vidinaid kärusse ei lennutanud.

Helsinkis tagasi, otsisime üles Korkeavuorenkatu tänava ja oli see vast tore koht. Esimesena astusin sisse raamatupoodi, võttis ikka silme eest kirjuks küll. Ma oleks tahtnud maha istuda ja paljusid raamatuid põhjalikumalt lehitseda, kahjuks surus aeg tagant. Hämmastav, kui imeline tunne oli kõiki neid paljukiidetud ja netiavarustes nähtud raamtuid käes hoida ja sirvida, mõni üksik pani pettuma, üsna mitmed aga tekitasid soovi neid oma raamaturiiulis näha. Ühtegi ostu ma Hobboks'is ei teinud, KK poolt mainitud allahindlus oli ka minu sinnajõudes juba läbi. Aga koju jõudes sai Amazon'ile taas "mõned" dollarid loovutatud.

Menita, oo Menita... Ma jalutasin ühe riiuli juurest teise juurde ja imetlesin neid lõngakerasid mida siiani vaid arvutiekraani vahendusel näinud olin. Kui käsi enam erutusest niipalju ei värisenud, julgesin juba silitamisele üle minna :P Ma ei tea, nagu kuhugi imedemaale oleks sattunud, nii uskumatult tore oli seal lihtsalt, kuigi hinnad tuntumatel lõngasortidel suhteliselt soolased. Aga Rowani ja Jaegeri ja Drops Designi jne lõngad rea, katsu siis endale kindlaks jääda. Kõige enam aega veetsin Rowan Kidsilk Haze riiuli juures, mul on üks asi mõttes, milleks see lõng just ideaalne oleks. Küll ma võitlesin endaga ja veeretasin lõngatokke käte vahel, aga 10.95 EUR'i 25 grammi lõnga eest välja käia tundus üle mõistuse palju, oleks vähemalt 3 tokki vaja läinud. Lõpuks ma siiski asetasin need raske südamega riiulisse tagasi. Päris ostuta ma sealt ära tulla siiski ei saanud, Drops Designi Silke Alpaca't ändas minuga 5 tokki Tallinnasse kaasa. Imeliselt siidine, pehme ja soe lõng, pealegi tundus 5.20 eur'i/lõngatokk Kidsilk Haz'iga võrreldes päris soodne juba;)

H&M'is tegime vaid kiire tiiru, ostaei osanud seekord miskit. Allahindlused hakkavad ka vist lõppema ja see oli poe suureks pulstihunnikuks muutnud minu meelset, rõivad üksteise otsa nätsutatud. Aga kokkuvõttes oli edukas retk ja minu puhkuse "jõuluhetked" (hetked mis meenutavad jõule, kui aasta oodatuimat püha minu jaoks) jäävad selle käiguga seotuks.

Heegeldatud top '07

õpetus: Fabulous Flirty Crochet
lõng: Emmebi Baby Fresh, toon 2740, kulus ca 200 g
heegelnõel: nr 3

Suvel tekib mul millegipärast vastupandamatu isu heegeldada kuigi muul ajal vardad pisut südamelähedasemad on. Mõtlesin ka kleidi peale, kuid aega kulus isegi topi heegeldamiseks nii palju, et kleidi oleks ilmelt ülejärgmiseks suveks ehk valmis saanud ;)

Heegeldasin oluliselt peenemast lõngast kui raamatus olev õpetus ette nägi, seetõtu sain päris palju nuputada, heegelmustrite korral küljekahandusi ja -kasvatusi teha on paras peavalu minu jaoks. Kui viitsiksin, siis peaks õlapaelad veelkord üles harutama ja veidi lühemad tegema, dekoltee on minu maitse jaoks pisut liiga avar saanud, kipun pidevalt õlapaelu kohendama. Kasutatud lõng on hästi pehme ja sile, isegi palava ilmaga on top seetõttu täiesti kandmiskõlbulik ja ei ole hullem kui mõni teine rõivas (kuigi praeguste temperatuuride juures on iga hilp seljas liiast). Vaadates viimasel ajal valminud esemeid, siis tundub, et kuidagi roosaks kisub asi ära. Aga olen ennast juba parandama asunud ;)

PS! pildid on kehvakesed, lootsin paar nädalat paremaid teha aga ei ole siiani õnnestunud ;)

Ostuhullu pihtimused - teenindusest Eestis

Viimaste päevade jooksul olen paljudelt tuttavatelt kuulda saanud kui kohutav on Eestis teeninduskultuur, tänase päeva kogemused panevad mind selle ümberlükkamiseks lausa blogima üle pika aja.

Alustasime puhkuse esimest päeva Simpsonite filmiga (väga lahe, soovitan kindlasti vaatama minna kui seriaal meeldib) ja ülejäänud päeva veetsime osteldes. Alustasime Foorumist. Timberlandi viisakas ja sõbralik teenindus küll ei üllatanud millegagi, kuid üldmulje oli meeldiv. Morganis ja Denim Dreamis olid juba lisaks eelnevale ka väga abivalmid ja asatundlikud müüjad, lugesid puha sõnad peale mis temperatuuril ja kuidas rõivaid pesta jne. Lush'is käis teenindaja meiega tervele sortimendile tiiru peale, näitas ja soovitas mida kuidas kasutada ja suutis isegi minu otsustusvõimetuse juures rahu säilitada. Otsisin kingitust sõbrannale ja vahetasin ikka mitu korda kogu valitud kauba välja enne kui ostmiseni jõudsin ;)

Kaubamaja - tavaline asjatundlik tenindus. Kui ühele särgile jäi turvaelemendi eemaldamisel väikene auk, juhtis müüja sellel kohe tähelepanu mitte ei pakkinud seda lihtsalt kotti ära. Olgem ausad, ma poleks seda ise ilmselt märganudki, võibolla peale esimest kandmist pesusse pannes, siis poleks seda aga enam tagasi viima läinud nagunii.

Ülemiste Your Face, kõige eelneva valguses tavaline. Kõigele pani punkti taas kord La Senza, selle poe eenindajate koolitamise pealt pole küll kokku hoitud, tuuakse vastavalt vajadusele teisi suuruseid ja püütakse abistada igal moel. Mulle meeldivad ka selle poe riietuskabiinid, nagu buduaar, pesupoele sobilik ja hubane. Ja ma naudin kuidas nad sinu valitud ostu siidpaberisse pakivad, tšekk eraldi pisikesse La Senza ümbrikusse ja elegantse liigutusega puistatakse veidi lõhnasoola kotikesse. Uhh, narr olen, aga mulle tõesti meeldivad sellised pisiasjad ning ilusasti pakitud ostud tekitavad hea tunde. Kodus oste lahti pakkides on tunne justkui oleks jõulud ;)

PS1! tegelikult ma ei ole ostuhull, lihtsalt täna kukkus välja nii, et peaaegu igast poes kus käisime, leidus midagi sobilikku.

PS2!Kõige vähem meeldib mulle pealetükkiv teenindus. Lee Cooperi poed on minu puhul näiteks välistatud. Seal ei tohi ühtegi asja pikemalt kui 3 sekundit vaadata kui juba müüja on platis ja üritab sind aitma hakata. Kui ütlen, et saan ise hakkama, on ta siiski juba minuti pärast jälle kohal. Kuidagi jube tüütu, kuna ma tunnen ise ka numbreid ja vajadusel pöördun ise teenindaja poole. Olen mitmel korral poest minema ka marssinud, kui müüja peale korduvatele kinnitustele et abi ma ei vaja, siiski rahu ei andnud. Ma arvan, et inimesele võiks ikka otsustamiseks ja valimiseks natuke aega ka anda, ei pea kogu aeg sabas jõlkuma ja aitama.

7 fakti minust

Tõeline faktimaania on blogimaailma on võimusesse haaranud, mind haaras kaasa Maarja ;)

Niisiis kirjuta endast 7 fakti ja anna samasugune kutse edasi 7-le blogijale.(Üks fakt võiks olla kutse saatjalt ja enda jaoks õigeks kohandatud)

1. Ma pean saama magada alati voodi paremal poolel (Maarjaga ühine fakt)

2. Mulle ei meeldi käia metsas seenel ja marju korjamas, sest ma kardan usse ja puuke

3. Ma ei jõua reeglina kodus hommikust süüa, võtan midagi kaasa ning joon kohvi alles tööjuures


4. Ma ei ole mitte kunagi haiglas olnud ja veeniverd võeti mul esimest korda alles 2 aastat tagasi (olen 28 ja sinnamaani oli see mu üks suurimaid hirme:)

5. Ma armastan kohutavalt raamatuid ja ostan neid palju. Raamatukogudes käin ka sageli, kuna kõike ei suuda ma ka parima tahtmise korral endale muretseda. Ja amazon.com on mu suur-suur sõber

6. Ma võin olla äärmiselt sentimentaalne ja piseimgi meeleliigutus võib pisara silmanurka tuua, kõigile ma oma seda külge ei presenteeri.

7. Ma suudan veeta tunde Kaubamaja või Stockmanni koduosakonnas, mul ei ole kunagi kahju kulutada raha kodu puudutavate asjade peale aga samas olen piisavalt mõistlik saamaks aru, et enne ei ole mõtet hakata muretsema kaunist serviisi 12'le kui mul pole isegi korralikku söögilaudagi, diivanilaud ei lähe arvesse ja meie väikesesse korterisse kahjuks suur söögilaud ei mahu

Fakte oma elust võiks välja tuua veel: Anniki, Muhv, Kajakas (korduvkutse ;)), Asja, Jaanika, Tiina ja Ampsak.

Kiiks-kääks

Et siis kiiksud jah? Anniki viskas kinda ja ega ma siis seda maha kukkuda ei lase ;) Mulle endale küll tundub, et ma suht kiiksuvaba inimene aga siiski, midagi ikka leiame.

1) kokkamises - kui ma süüa teen, siis pesen kõik nõud kohe ära. Et lusikaga segasin, siis kohe puhtaks; hakkisin noaga, kohe puhtaks; segasin kausis midagi, jälle ruttu pessu jne. No loomulikult kui kiire ja kõike kohe ei jõua, siis enne sööma hakkamist peab plats raudselt puhas olema. Muidugi võivad sellist kiiksu lubada endale vaid sellised üksikud isendid, kelle nõudepesumasinat kodus pole ;) Ja ma armastan sibulat ning juustu, need ei tohi iialgi mu köögist puududa.

2) majapidamises - ma vahetan iga päev köögirätikut, ei talu kui need jätavad kuivatades udemeid; kasutan vaid öko-kodukeemiat, osaliselt vist ka seetõttu, et mulle meeldivad ökopoed ja nendes müüdavad tooted ja neid aegajalt näppimas käia meeldib mulle ka; mind ärritab kui asju ei panna tagasi õigele kohale, ma ei viitsi igakord mööda maja taga otsida nt küüneviili vms.

3) muu vaba teema - ma kuulun ka sirgete voodilinede klubisse, alati kui Allan enne mind magama läheb, tuletab talle meelde, et voodilina olgu sirgu tõmmatud, muidu ma ei saa lihtsalt uinuda; kummuti jm sahtlid tuleb absoluutselt korralikult kinni lükata, kõige väiksemgi ebakõla segab mind ja ma pean minema seda kohendama.

Polegi nii kiiksuvaba aga päris Monk ka veel ei ole. Aga oma kiiksudest võiks pajatada Tiina, Jaanika ja Evelyn.

Jaanipäev

Seekord ei teadnud me kuni 22. juuni hommikuni mida Jaanipäeva õhtul ette võtta. Kuna meelierutavad pakkumised jäidki tulemata ja ise ka midagi käigupealt enam välja mõelda ei suutnud, otsustasime vaiksete perekondlike pühade kasuks. Sõitsime Räpinasse Allani vanemate juurde. Tuleb välja, et sellel aastal otsustasid päris mitmed meie sõbrad samalaadse ürituse kasuks.

Grillimisega tegime algust juba päeval, ilm oli lihtsalt nii ilus, et kõik tahtsid väljas olla ja miks siis oodata õhtuni pidutsemisega. Menüü oli meil vägev nagu alati sealses majapidamises. Alustuseks grillribid Allani isa specialmarinaadis, suitsutatud latikas ja angerjas värske omaaia salati ja kurkidega. Vahepeal värsked maasikad ja õhtul järgnes grill vol 2, seekord lõhefilee lõigud ja tofukuubikud prantsusepärases marinaadis, magustoiduks Allani ema tehtud rullbiskviit värskete maasikate ja kohupiimakreemiga. Ja õhtu jooksul tarbisin veel peaaegi terve pudeli VanaTallinna Shokolaadi kreemlikööri. Ei maksa siis imestada, et kaalunumber visalt allapoole liikumast keeldub.

Vahepeal jalutasime natuke ringi ka, ja palusime naabrite kaks kassi lahkesti meie peost osa saama, kuna nende pere sõitis jaaniõhtuks ka vanemate juurde. Olid teised nii üksi ja kurvad seal. Ja mingil ajal võtsid mehed nõuks vanaaja adraga Allani ema paar varajase kartuli vagu ära künda ;) Et siis natuke kasulikku sai ka tehtud.


Lõke oli meil ka, tegelikult paar Lapi pakku põletasime õhtu jooksul ära. Hästi ilus. Minu isa varub alati mõne paku ka jõuluks, siis lume taustal pimeduses lõõmavad need hoopis teisiti. Aga sobivad ka mahedasse suveöösse imehästi.


Ja täna käisme veel Põlvas minu vanemate juures ka natuke tähistamas, kuna igasugustel pühadel ja nädalavahetustel on mu helitehnikust isa alati tööl. Tegelikult on tal ka mitu muud ametit aga see on ainuke mis paneb meie peret pühi ja sünnipäevi pisut omamoodi tähistama. Aga selline kodune ja tore Jaanipäev oli meil kokkuvõttes.

Tasakaalustatud elu

Elus on kõik tasakaalus, hea ja halb ma mõtlen. Kui ikka pikka aega läheb aina hästi, siis loomulikult peab midagi juhtuma.

No ja täna Lasnamäe Postkontori juures sõitis Allan ühele piirdekivile lihtsalt otsa. Need sunnikud on sinna alles hiljaaegu tekkinud, eelmine kord igatahes veel polnud. Ja kuna sinna siis parkida ei saanud, lasi ta mu autost välja ja ise pani klõmaki ühest poolkerakujukisest kivist üle, nii, et see taolise manöövri tulemusel ilusasti masina "kõhu alla" jäi. Ma vaatasin tükk aega lolli näoga seda pilti, pöörasin selja ning astusin Postkontorisse, nii totter tegevus võtab lihtsalt tummaks, ei viitsi näägutada ka mitte. Kusjuures ei maksa arvata, et mees mingi autopede või rullnoks on, lihtsalt sujuva liigutusega tegi selle triki ära. Pärast kommenteeris ise ka, et ei saa aru mis tegi. No ja kaskol on see neetud omavastutus teatavasti, urr.

Juba varem päeval pani mind urisema inimeste absoluutne suutmatus tegevusi organiseerida. Kui ettevõtte kolimine on mitu kuud väldanud planeerimise tulemusel kavandatud kogu nädala peale ära jaotada ja siis enamus meie osakonnast täna juba Pärnu mnt'le ära kolitakse, siis loomulikult ei saadud seal serverid tööle ja inimesed läksid juba kella 13'st koju ära. Ja mina, kes ma alles homme pidin kolima, rabasin seetõttu täna koos ühe teise "õnnetuga" viie inimese tööd teha. Päeva nael tuli veel õhtul, et homme pole mingit lootust kolima hakata enne, kui telefonid-arvutid oma funktsionaalsuse on tagasi saanud, mille juhtumises ma eelnevale põhinedes üldsegi kindel enam ei ole. Seega minu kolimiselevus ja rõõm uue ilusa office üle on asendunud sujuvalt masendusega, veel üks päev meeletut tõmblemist ilma, et lõunalegi jõuaks.

Aga vaja nüüd vaid neljapäeva õhtuni vastu pida, siis saab Tallinnast jalga lasta. Reedel on meil selline tore sündmus nagu Allani ülikooli lõpetamine, vahepeal lõputöö tõttu lootusetuna tundunud etapp saab oma lõpplahenduse ja mul on selle üle äärmiselt hea meel ;)

Clapotis

õpetus: Knitty
lõng: Novita Cocos toon 807, kulus 370g
vardad: nr 5 ringvardad

Kõik need ilusad clapotised, mida lugematute blogide vahendusel nägema olen juhtunud, ei andnud mulle rahu. Nüüd on minul ka selline ;) Ilmselt oleks mul see sall juba palju varem olemas olnud, lõngavlik osutus hoopis kõige keerulisemaks ülesandeks. Sellel kevadel aga kui novita oma Cocos lõngaga lagedale tuli, vaatasin poes kohe, et vot sellest saab minu Clapotise-lõng. Üldiselt ma paellõngasid ei fänn ei ole aga see on natuke teistsugune. Aga kui veel ühe kuduma peaks, siis ilmselt valiks siiski mingi teise lõnga, et oleks pisut pehmem ja mõnusam.

Tegin seekord täpselt õpetuse järgi, nii laius kui pikkus on samad mis originaalil. Hirmus kaua aega kulus, natuke igav oli ka ja vahepeal ei viitsinud üldse edasi kududa. Aga valmis ta sai ja selle üle on mul küll hea meel. Kandnud olen wrapina, jahedama ilma korral hea ümber võtta.

Mina üksi kodus ning kaks Allanit ja tita

On harukordne nädalavahetus, mitte ühtegi kohustust ja üksi linnas. Allan sõitis eile lõunasse (loe Lõuna-Eestisse, selle mõiste alla lähevad meil Tartu-Räpina-Põlva) oma lõputöö tõttu, mis peaks kõigi eelduste kohaselt 21.maiks valmima ;)

Minu nädalavahetuse plaanid nägid ette: kudumine, kokkamine, lugemine, internet ja TV. Ja sellest kavast on ka kinni peetud, ei ole tõepoolest mitte millegi asjalikumaga tegelenud. Clapotise loodan järgneva nädala jooksul valmis saada, hirmus tüütu on seda kududa, vaid lõpptulemuse ootus kannustab mind motoorselt seda tegevust jätkama. Et jõud ei raugeks, valmistasin õhtusöögiks päikesekuivatatud tomatitega spagette ja hommikuköögis nähtud lehttaignasse peidetud viigimarja martsipani täidisega, kõrvale punane vein (Vina Albali Reserva 2001). Mõnus! Vaatasin kuidas sakslased superstaari otsivad ja lugesin blogisid, tellisin Amazon.com'st uue laari raamatuid (jälle!), kudusin ja enne magama jäämist (kuskil kella 2 paiku) lugesin ühe loo Hercule Poirot lühijuttude kogumikust. Mõnus ruudus!

Hommikul kuulsin Allanilt, et temal päris nii mõnus ei olnud. Sõber oli ka koos tütrega Räpinas ja siis nad kahekesi, mõlemad Allanid, kantseldasid ühte 2,5 aastast Kerttut, kuna emme Merike on tööreisil Türgis. Nende plaanid nägid ette ka pisut rummi selle toimingu kõrvale tarbida, eks vanavanemate juures on ikka hoopis parem lapsehoidmisega tegeleda. Õnnetuseks tõusis Kerttul palavik, tõusis ja tõusis kuni läks juba üle 39. Kiirabisse helistades said vastuseks, et ega nemad küll midagi teha ei saa ja välja sõitma selle pärast keegi ei hakka. Kästi keha soojas hoida, meie arstist sugulane vastupidi maha jahutada, võta siis kinni, eksole. Vanavanemate abiga igaljuhul ära nad ta kantseldasid ja täna pidi juba parem olema.

Jutt on siis sellest pisikesest marakratist. NB! vaata mis tal jalas on ;)