Tähtis päev

Täna hommikul kell 10 Kaarli Kiriku ukse taga pikas rivis seistes... nii pidulik ja ärev tunne oli sees. Uskumatult kaunis vaatepilt avanes meile: lühtritesäras kirik, küünlad kuldselt helkimas ja tänase päeva pidulikkust rõhutamas. Vahekäikupidi õpetaja Jaak Ausi järel altari poole astudes tõusis korraks küll klomp kurku, vaadates kui paljud lähedased teistel seda päeva nendega jagama olid tulnud, meil ei olnud mitte kedagi . Mitte et asja mõte oleks sellest olnud... aga siiski. Tädipoeg oma perega pidid saabuma hiljem, et pisike Greete ära ei väsiks.

Kõigi nende kuude jooksul on kolmapäevaõhtused leeritunnid nii omaseks saanud, et hakkan sellest ilmselgelt puudust tundma. Igal õhtul sealt lahkudes tundsin, et tahaks olla parem. Tänane kulminatsioon oli hingematvalt kaunis. Meie päev, oleme Allaniga mõlemad õnnelikud, et Greete ristimine meid sellele teele juhatas.

Kirikust väljudes nägin vilksamisi ühte tuttavat nägu, ja ei olnud silmapete, täitsa meie sõbrad olid, kes lilled peos meile vargsi lehvitasid :) Hästi armas üllatus neist. Peale pildistamisi ja õnnitlusi suundusime 6 suurema ja 3 pisema külalisega Kadrioru Park Cafe'sse kohvi ja kooke nautima. Hilisem jalutuskäik päikeselises pargis ja tõdemus, kui vahvad sõbrad/sugulased meil ikka on, kes tänase tähtsa päeva meie jaoks veel kaunimaks aitasid muuta.

Linnuväljaheide (pehmelt väljendudes :)), mis Allan kohviku toolilt oma pintsakule organiseeris, peaks ju ka vaid õnne tooma ;)

Enamus meie suurtest sõpradest sellel päeval

Pisikese sõbragaGreetega leeritunnistuse pärast võitlemas :)

Väiksed sõbrad tundsid ennast täna ka väga mõnusasti Õnnelikud

Oh elu-elukest

Eile koju jõudes, mõnusatest jaaniaja muljetest tulvil, tuli kiire langemine. Ma kohe kindlasti soovitaks kõigil korteriostjatel vältida viimase korruse kortereid. Milline rõõm on omada armast pisikest katusekorterit, kaunis merevaade pealekauba. Jah, kuid nüüd koju jõudes koridor ujus ja magamistoa lagi oli ka päris mõnusalt kannatada saanud. Suuremast jamast päästis alles hiljuti esikusse maha pandud plaadid, parkett oleks kindlasti kuni elutoani üles punsunud. Voodi vist õnneks kannatada ei ole saanud, kuid remonti nõuab (vähemalt lagi) mõlemas ruumis kindlasti.

Lubati täna kohe spetsialistid katusele saata, tutkit. Oh, ma tahan ära maale, kus oma pea kohal kõrguva katuse eest vastutan vaid mina ise. Nädalavahetuseks plaanitud lääne-eesti suvekodu otsingud jätkuvad igaljuhul kiirendatud tempos.

Tegelikult tahtsin oma taasleitud kudusoonest ka natuke kirjutadada. Tädi Liili sai suht suure hilinemisega oma kingituse kätte. Tahtsin sellist lihtsat ja armast salli, mis sobiks võtta õlgadele aga ka talvel kaelasallina kanda. Mulle endale igaljuhul lõpptulemus hirmsasti meeldib. Tädi õlgadel nägi ka superluks välja, just selline para väike.

Muster: Little Arrowhead Shawl by Pam Allen

Lõng: Schachenmayr nomotta Regia Silk 4-ply Mammi lõngapoest ca 1,7 tokki e. 340 m

Vardad: Addi ringvardad 4 mm

Ravelrys

Ma ei tea miks, aga ei õnnestu mul enam nende teravate tippude välja venitamine, esimese pääsusabaga seda probleemi küll ei olnud. Kudusin ikka kohe ekstra lõdvalt viimase rea maha aga ei miskit. Lõng tundus kududes pisvalt jäme, kuid venitamise tulemusel muutus sall väga pitsiliseks ja peeneks, siidiselt mõnus. Ravelrys on öeldud, et muutub kergelt topiliseks, ei oska hetkel kommenteerida, salli puhul loodetavasti nii ruttu seda ei juhtu.

Viis küsimust

Ega ole sobilik nihverdada, kui juba Muhv, Kuduv Koeraomanik ja Kayl mängu kaasa tõmbasid :)

Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Esimene aasta ülikoolis oli läbi saamas. Maamõõdu praktikat tegime vist sellel ajal, maalilaager Otepääl oli veel ees. Esimene "kooseluaasta" Tulliaga oli meil Tartus möödas ja neid lisandus veel nii mõnigi :) Tolleaegse poiss-sõbraga oli veel kõik suht roosiline, kuigi esimesi kiiva kiskumise märke juba ilmnes, mida ma kahjuks ei osanud siis veel ära tunda.

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

• homseks leerieksamiks vaja veel lugeda
• pooleliolevad kudumid (Trellis, wren- ja pitskardigan) lõpetada
• jaanipäeva nädalavahetus ära planeerida, sünnipäevad 3. eri linnas ja teatrietendus Võõpsus peavad 4 päeva sisse kuidagi ära mahtuma
• maale ära viidava kummuti sisu karderoobi kuidagi ära mahutada
• kepikõnnile iga päev jõuda

3. Lemmiksnäkid?
šokolaad, kihilised, kummikommid, lagrits, jaapani-mix segu, india pähklid, melon, maasikad, kirsstomatid

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
loobuksin oma praegusest tööst ja teeksin teos oma unistuse iseenda peremeheks hakata, koliksin tagasi Tartusse või sinna lähedale, ehitaks endale suvekodu Nõvale, reisiks ja ostaks palju, palju raamatuid ja süümepiinadeta hirmkalleid lõngu :)

5. Kohad, kus oled elanud?

• Põlva
• Tartu
• Tallinn

Nii pajud on juba kaasatud aga ma ei tee väljagi ja kutsun ikka: Tullia, Kajakas, puhkajad tüdrukud Mann ja Anu.

Risotto esimest korda ja mustikamuffinid hmm... kümnendat korda?

Nami-nami kooskokkamine vol4 - risoto. Taas kord midagi täiesti uut minu jaoks, tuleb tunnistada, et ka maitsenud ei ole ma seda rooga varem. Vähemalt ei tule hetkel meelde, et oleks kunagi kuskil tellinud, ise valmistanud ei ole ma risotot kindlasti mitte.

Herne-mündirisoto tundus juba esimesest pilgust nii ahvatlev, et rohkem retsepte otsima ei hakanudki. Loomulikult jätsin ma täna poes mündi ostmata ja seega sai herne-mündirisotost lihtsalt herne-krevetirisoto :)

Herne-krevetirisotto minu moodi

25 g võid; 1 väike hakitud sibul; 8.5 dl vett; 1 aedvilja-puljongikuubik; 200 g arborio riisi; 100 g sügavkülmutatud rohelisi herneid; 150 g puhastatud krevette; 25 g riivitud parmesani; soola ja purustatud musta pipart

Sulata või praepannil mõõdukal kuumusel. Lisa sibul ning prae 7-8 minutit, kuni sibul on pehme ja klaasjas.Samal ajal kuumuta vesi keemiseni, lisa puljongikuubik ja lase tasakesi keeda.Kui sibul on küpsenud, lisa riis ning sega, nii et riis oleks võiga kaetud. Lisa kulbikaupa kuuma puljongit riisile, iga kord senikaua segades, kuni puljong on riisi sisse imendunud. Siis lisa järgmine kulbitäis puljongit jne jne, kuni kogu puljong on riisile lisatud (selleks kulub umbes veerand tundi). Nüüd lisa herned ja krevetid ning kuumuta veel 2 minutit. Maitsesta hoolega. Sega juurde parmesani juust, sega läbi ja serveeri.

Oleks ma varem teadnud, et risoto nii maitsev võib olla... Allan ka ainult sõi ja mõmises :) Kõik õnnestus, nagu Nami-Namis öeldud, et riis peab olema pealt pehme, aga seest veel 'al dente' ning risoto pehme ja vedelapoolne. Herned jäid ka sellised "värsked" ja mõnusad. Ühesõnaga - soovitan!

Magustoiduks muffinid, seekord mustika omad. Retsept raamatust "Muffinid" 100 rooga sarjast. Ma olen selle (ja Muffin 2) raamatu küll vist otsast lõpuni läbi küpsetanud, no lihtsalt nii head raamatud on mõlemad ja muffineid meil armastatakse. Seekord ajendas tegema puht praktiline vajadus oma sügavkülmiust marjade hulka pisut vähendada.

Mustikamuffinid

2,5 dl jahu; 1,5 tl küpsetuspulbrit; 2 sl kiirkaerahelbeid (minul olid neljaviljahelbed); 2 dl suhkrut; 2 muna; 100 g võid; 1 dl piima; 3dl mustikaid

Sega kuivained ühes kausis, teises klopi kokku munad, leige sulavõi ja toasoe piim. Sega kuivainete hulka marjad ja ühenda kahe anuma sisu võimalikult vähese töötlemisega. Küpseta 225 kraadi juures ca 15 minutit.

Roosa kingitus

Kas pole tore veel 2 kuud hiljem sünnipäevakingitusi saada? Mulle küll meeldib :)

Ühel ilusal päeval sain ma väga lühikese telefonikõne oma kallilt sõbrannalt, kes käskis kiiresti ühe värvi nimetada. Pikemalt mõtlemata kõlas vastuseks "roosa" - minu igihaljas favoriit. Ja ca nädal hiljem leidsin oma postkastist pakiteate. Mitte just päris roosa, aga nii kaunis ja kirgastes toonides, et mulle kohe väga-väga-väga meeldib! AItäh sulle J.

Veel ilusaid salle ja nende valmimislugu näeb siin.

Pühapäev

Hommikukohvi joodud, haarasin kepid kaasa ja sõitsime Piritale kõndima. Mulle see 8 km rada on täitsa paras, rohkem ei viitsi ja vähemast pole tolku. Kahju ainult, et radade märgistus kohati nõnda nigel on, vahepeal tuleb pisut ekselda ka. Samas ilus männimets, päike paistab ja sillerdab jõeveest vastu, ritsikad siristasid - mis seal ikka nuriseda. Pirita rajad meeldivad mulle pisut enam kui Harku terviserajad, maastik on vaheldusrikkam, Pirita jõgi ja mõni tõus võtab ikka suht võhmale. Vahva oli ka, kuidas mitmed välismaalastest jalgratturid meile vastu sõites rõõmsal häälel "tere" ja "hello" hõikasid. Tõi kohe naeratuse näole ja pani vastu tervitama :)

Selle nädala jooksul on Allan lausa kahest foobiast vabaneda suutnud. Neljapäeval käisime koos kassiga jalutamas, kuigi ta siiani seda äärmiselt veidraks on pidanud. Aga näed, ellu jäi! Pärast ajasime ühe majaelanikuga väljas juttu, kes ise ka kasse armastab ja meid sugugi napakateks ei pidanud. Tuli hoopis Nessat paitama. Ja siis täna, kepikõnd :) Ei esitanud ühtegi vastuväidet kui kõndima hakkasime minem, tõi ise mulle hoopis kepid kätte, et maha ei unustaks. Vahva!

sammud, Sammud, SAMMUD

Mu päevi täidab vaid üks mõte - sammud. Kui palju annab hommikul üks peatus varem bussist maha tulemine (ca 1400), kui palju töölt Viru Keskuse juurde (ca 5200), kui palju töölt Kadrioru Keskuse ette (ca 7200), kui palju tööl ringi sebimine (2000 - 3000) jne. Ausalt, ma kogu aeg ainult arvutan ja arvestan kui palju üks või teine tegevus samme mu lugejasse lisab :) Täitsa hullumaja! Helgematel hommikultel olen juba Vabaduse Väljakul bussist maha tulnud ja tööle sammunud (ca 4500), kehvematel sõidan ikka letti ja samme suurt ei kogune. Reede oli meil tööl jäätise päev ja minu kord meie toale jätsi tuua. Jalutuskäik Järve Selverisse (ca 3500), tagasi tulin ikka bussiga teiste hurjutamise tõttu, sest sulanud vahukoort ei nõustunud keegi millegipärast sööma :)

Eile oli mul täielik laisklemise pühapäev, õhtuks avastasin õudusega kuidas lugejasse vaid ca 300 oli kogunenud. Ei jäänudki muud üle kui ennast välja vedada ja ikka natuke kõndida, orjapidaja see kaadrervärk selline. Päris iga päev 10 tuh. sammu täis ei tulnud, aga enamu päevad jäi siiski 12-13 tuhande kanti. Aga hea kubjas on see sammulugeja küll, ilma selleta ma kõndisin ikka kordi vähem.

Üks tähtis/raske otsus sai ka see nädal vastu võetud - lõputööd ma valmis ei saa kahjuks. Sügisel tuleb mul ennast eksternina lasta arvele võtta ja siis lõpetada järgmisel aastal. Krt mind küll, esimene kord ülikooli lõpetada oli kuidagi palju kergem, kõik toimus õigeaegselt ja probleeme polnud. Nüüd ainult üks hädaorg ja mitte ei suuda tähtsatele asjadele konsentreeruda. Aga mis teha, ega nüüd lõpetamata ka see kool jää.

Panna Cotta

Taas ühiskokkamine Nami-namis ja seekord mulle kohe eriti meelepärane. Sobiva retsepti valimine polnud sugugi kergete killast ülesanne, arvestades seda, et asi liiga rammusaks kätte ära ei läheks. Sõelale jäi see retsept. Mu esialgne plaan oli vahukoore asemel kasutada 10% kohvikoort, kuid Allani tungival nõudmisel võtsin siiski 38% kasutusele. No see, et double cream suisa 48% ja suuremagi rasvasisaldusega koort tähendab, sain ma alles hiljem Pillelt teada :)

Aga maitses hää, ka maasikatoormoosiga. Plaan oli mustikaid kasutada, kuid üks karp maasikaid oli Allanil juba sulama tõstetud, kõlbas küll. Ja kindlasti proovin ka lahjema, ehk kohvikoorega variandi ära. Antud portsu eest tuleks 5 punni kirja panna, kohvikoor redutseeriks seda punktikogust ehk pisut ;)

Sushiõhtu

Sushit ma armastan, aga seni olen vaid proffide poolt valmistatut nautinud. Nädalavahetusel külas käinud sõbranna aga pani mõtte idanema, et täitsa ise võiks ka proovida teha. Ja tehtud saigi :)

Tegime makisid kurgi, lõhe ja krabipulkadega. Kõige keerulisem protseduur oli minu jaoks riisi keetmine, juhindusin siinjuures Nami-namis olevas õpetusest. Ainult selle tundidepikkuse leotamise jätsin vahele, kuna aega polnud. Üks apsakas jooksis ka läbi muidugi, ostetud wasabipulbri segamise ajaks, ütlesid köögikaalu patareid üles. Tunde järgi tehtud pasta sai pisut kangevõitu aga sündis süüa siiski :)

Käsitööpäevad Põlvas

Sellel nädalavahetusel olid Põlvas Käsitööpäevad. Kuna sattusin samuti Põlvas olema, käsisime koos ema ja tädiga laupäevasel näitusel teiste tehtuga tutvumas. Olid õpitoad, oli uhket käsitööd ja oli ka kauplejaid. Kahjuks meenus mulle kaasasolev fotokas alles siis kui pool näitust läbi käidud.

Kahtlemata oli näituse kauneim ehe muhu tikandis paljudest ruutudest koosnev lapivaip, minul käsi kahjuks värises ja pilt on teenimatult hägune. Mõnest ruudust hädised lähivõtted ka, aga tegelikult oli iga ruut nii ilus ja ainulaadne, et võttis lausa sõnatuks selle vaiba ilu.

Taskurätikud, ma ei tea mis võtetega on võimalik midagi nii peent luua. Tundub kohutavalt keeruline ja aeganõudev olevat, imeilusad.

Päris palju oli lapitöid, erinevaid tekke ja sekka mõned pildid.

Kudumeid oli oodatust vähem, hästi armsad olid rahvuslikes mustrites labakud ja loomulikult Haapsalu memmed oma vapustavate sallidega. Mul on kindel plaan, et ühe sellise pean ma ka oma elus valmis kuduma :)

Mõeldes Kajale, mulle meenutab küll väga sinu linnukesi ;)

Ja veel mõned lihtsad kuid armsad asjad.

Päris ilma ostuta ma lahkuda ka ei suutnud. Ostsin kahte erineva mustriga linast riiet, millest peaks lähitulevikust meie kööki uued rätikud saama. Maarjaküla inimeste tehtud kaarte ostsin ka, väga armsad ja andekalt teistatud. Pilte näidata ei saa, sest läksid juba kinkimiseks :)