30

Tavaliselt ma ootan oma sünnipäevi. Mõnusat olemist ja vahvat pidu sõpradega ning hubases õhkonnas õhtusööki sugulaste seltsis vanemate juures. Seekord oli kõik kuidagi teisiti. Mingi imelik ärevus oli hinges ja eks see uus number vanuse ees tundus ka hirmutav :) Ikka ju olen mõelnud, et mis minust on saanud ja millist elu ma elan kui olen näiteks ... aastane. Oma unistustest lähtudes oleks nii mõndagi teisiti, kui hetkel on. Mitte ilmtingimata halvasti ei ole praegu midagi, aga teisiti. Seekord piisas juba ühestainsast taolisest mõttest, et mind sünnipäeva eel kurvameelseks muuta.

Aga ei juhtunudki midagi plahvatauslikku, kui 30 ette lõi. Oli hoopis Allani hommikune äratus lillede ja kingitusega ja armas pidu töökaaslastega (selle suure šokolaadist luige, nüüdseks küll juba pea ja kaelate, kinkis ka üks imearmas töökaaslane). Kuna pidime samal õhtul Põlvasse sõitma, siis õhtusöögiks mõnes õdusas restoranis aega ei jäänud, hoopis oma elu esimese kabanossi ostis Allan mulle :)

Laupäevane esimene pidu pidi algama päris varakult ja ilmselt sellest tingitud kiirustamise käigus lõi Allan grilli jaoks puid peenemaks nüsides kirvega kätte, mis päädis tema jaoks 5 õmblusega Põlva kiirabis, ilma tuimestuseta kusjuures. Aga ülejäänu õnnestus nii nagu lootsin ja pühapäeval heade sõpradega koos olla oli veel eriti tore. Nädalavahetuse lõppedes tuli tõdeda, et sünnipäevad on endiselt nauditavad ja minu kummalised meeleolukõikumised lihtsalt seekordse numbriga kaasnenud paratamatud kõrvalnähud. Nii, et laupäevast kodust pidu sõpradega meie Tallinna kodus ootan juba suure õhinaga :)

Aga et vanusega osavust juurde ei tule, on küll selgemast selge. Koju jõudes õnnestus mul kingitud orhidee kõige kaunimate õitega vars vastu köögi õhupuhastajat koksata, nii et see murdus. Küll mul oli kahju, pisarad tõi silma lausa. Aga kass andis täna vaesel lillele veel oma osa, ajades kapi pealt maha, nii et mu ilusaim lillepott täpselt pooleks löödud sai. Lill ise jäi terveks, niivõrd-kuivõrd.

Karmavõlga vähendamas

Mõned sõbrad on pärit lapsepõlvest, mõnega satud kokku koolis ja ülikoolis või tööl. Mõned tulevad sinu juurde üldse hoopis omamoodi. Hekaga seob mind tutvus sellest ajast, kui kunagi keskas olid meil sõpradest poisid, aga sellel ajal me erilist tõmmet üksteise suhtes ei tundnud. Olime küll ühes seltskonnas kuid eriti ei suhelnud. Ometi kestis see periood päris mitu aastat. Aga siis, kui tegin lõpuks tollase poisiga lõpparve, Heka oli oma sõbra juba ammu ära unustanud, siis ühel hetkel said hoopis meist sõbrad. Tema ettevõttlikusega ei suuda vist keegi võistelda, ta on valmis alati ja igast ideest kinni hakkama ja selle ka vajadusel ellu viima. Ja Hekaga on lõbus, absoluutselt alati. Vahet pole, kas peol või kepikõnnil.

Sellel neljapäeval sai vähendatud mõlemapoolselt karmavõlga, sest viimasest kohtumisest on tubli pool aastat möödas. Pealegi ei olnud tema uude koju veel jõudnud, ja nüüd käisime siis ühtlasi ka Pootsmani katsikul :) Mulle on küll kassid alati meeldinud, kuid Possu on ikka ekstraklass, selline mõnus pisike karvakera kes sekundiga ennast sulle sülle veab ja kerra tõmmates nurru lööma hakkab.

Jõime veini, rääkisime maast ja ilmast, mängisime Jengat. Vahepeal kiikasime Muusikaauhindade üleandmist ka, kuigi viimane oli üsna mannetu, seetõttu erilist tähelepanu ei pälvinud.

Meie sõpruskonda on eriti palju kokandushuvilisi häid inimesi sattunud. Ise külla minnes või külalisi vastu võttes ei ole ammu olnud juhust, kus laual kartulikrõpsud ja muud näksid, ikka püütakse midagi omavalmistatud maitsvat pakkuda. Heka oli valmistanud täidetud pastat ja oivalisi küpsetatud aedvilju. Pasta täidiseks, kui ma õigesti mäletan, oli hakkliha, päikesekuivatatud tomatid, juust ja basiilik. Mmm!

Minu panuseks oli laimipirukas nami-namist. See Key Lime Pie on võrratu, ma olen juba kahel eelneval üritusel sellega laineid löönud, kui nad vaid teaksid, kui lihtne seda valmistada on :)

Key Lime Pie

Pirukapõhi:
15 tk Digestive küpsiseid
125 g sulatatud võid

Laimitäidis:
5 munakollast
400 g suhkruga kondentspiima
1 dl laimi mahla

Valmistamine:
Tambi küpsised peeneks, sega sulavõiga. Suru saadud segu 24 cm lahtikäiva koogivormi põhjale ja külgedele. Küpseta 175kraadise ahju keskosas umbes 8 minutit.Klopi kausis munakollased lahti, sega juurde kondenspiim ja laimimahl. Kalla saadud segu pirukapõhjale. Küpseta 175kraadises ahjus veel 15 minutit.Lase jahtuda, siis pane vähemalt 3 tunniks külmkappi või lausa sügavkülma (viimasel juhul tõsta pirukas 20 minutit enne serveerimis toatemperatuurile sulama).Enne serveerimist sõelu koogile tuhksuhkrut ning kaunista vahukoore ja laimiviiludega.

Vabariigi aastapäev

.. oli juba mitu-mitu päeva tagasi aga ei jõudnud varem. Õhtuks ootasime sõpru külla ja enne liumäele minekut tähendas see minu jaoks kiiret taignategu ja peedid panin ka hilisema salati jaoks marinaadi. Samal ajal jägisime Tähelaeva Helle Meriga ja loomulikult kaitseväe paraadi. Vägevat sõjatehnikat on ikka viimase aastaga soetatud :)

Peale seda saime sõpradega mäel kokku, olles eelnevalt vähemalt veerand tundi kulutanud parkimiskoha leidmiseks Nõmme turu vahetus ümbruse. Huhh, vähemalt pool Tallinna elanikonnast oli sellel päeval vastlaliugu tegema tulnud. Tõe huvides olgu märgitud, et liugu lasi meist vaid Kertu, suurtel ei olnud kellegil kelku lihtsalt :) Aga kõik said K. mäest üles vedada ja tema järel alla joosta, asi seegi.


Peale kiiret rõivastevahetust ootasime neid juba enda juurde sauna ja mina üritasin plaanitud toidud kiiresti valmis saada. Meie pidulauale kuulus Kilupirukad, peedisalat muna ja parmesaniga, keedetud soolaoad ja loomulikult üks aastapäeva tort. Viimase valmistamiseks sain innustust nami-nami kooskokkamise teemast. Meestele sauna jaoks õlut ning pärast konjakit, minule punast veini ja Kerttu ning tema emmele mahla ;) Kuna Kerttu kilust suuremat ei hoolinud, seetõttu sai tema oma focaccia taignale pisut vorsti ja riivitud juustu.
Kilupirukas oleks pidanud olema hoopis kilukarask, aga kuna mul speltajahu ei olnud, siis läks käiku focaccia retsept Anni Arro samast raamatust.

Vaatasime presidendi vastuvõttu ja Kerttu küsis vähemalt iga 10 minuti tagant kuna vanaema ja vanaisa tulevad. Kuna käsitöömeistrist vanaema alles vastuvõtu hilisemas järgus punasele vaibale lubati, siis saime seda küsimust ikka väga-väga mitu korda kuulda :)

Kilufocaccia (Anni Arro retsept raamatust Salatid, pirukad, suupisted)

Tainas
30 g pärmi
400 ml vett
2 tl suhkrut
1 tl soola
1 dl oliiviõli
700 g jahu

Kate
20 kilufileed
400 g mozzarellat
4 küüslauguküünt
4 sl kappareid
20 musta oliivi
16 päikesekuivatatud tomatit ülis
tšillit
rosmariini
rukolalehti
peterselli
oliiviõli

Sega kokku pärm, suhkur ja pool veest ja lahusta pärm. Lisa jahu, sool, oliiviõli ja ülejäänud vesi. Sõtku, kuni moodustub elastne tainas. Jäta tunniks rätikuga kaetult sooja kohta kerkima.Tõsta kerkinud tainas jahusele tööpinnale kerkima ja sõtku paar minutit. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rulli 1-2 cm paksuseks.
Katte tegemiseks lõika küüslauk viiludeks ja pressi taigna pinnale. Lisa kilufiled, tšilli ja kapparid. Piserda üle oliiviõliga ja küpseta 230 juures umbes 10 minutit. Võta ahjust välja ja lisa tomatid, mozzarella (mina lisasin juustu enne ahju panekut), oliivid, hakitud petersell ja rukola. Piserda natukese oliiviõliga, maitsesta pipraga ja söö kohe.

Peedisalat keedumuna ja parmesaniga (Anni Arro raamatust Sepamaa talu köök)

8 väikest keedetud peeti
6 keedetud muna
parmesani juustu
rukolat
basiilikut
2 sl röstitud kõrvitsaseemneid (unustasin lisada )
soola ja pipart

Marinaad
1 klaa külmpressitud oliiviõli
4 küüslauguküünt
4 sl balsamiäädikat
2 tl kuivatatud punet
Koori peedid ja lõika õhukesteks viiludeks. Sega kausis kokku marinaadiained ja kalla viilutatud peetidele ning lase vähemalt tund toasoojas seista. Viiluta munad. Aseta peet, munad, rukola ja basiilik kihiti taldrikule. Lisa kõrvitsaseemned ja parmesanilaastud. Piserda üle natukee marinaadiga ning maitsesta soola ja pipraga.

Minu vabariigi aastapäeva tort

Põhi
8 digestive küpsist
50 g võid
4 sl Dansukker tumedat suhkrusiirupit

Täidis
400 g kodujuustu
200 g kohupiima
1 dl vahukoort
1 dl suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
4 želatiinilehte

Katteks
100 g tumedat šokolaadi (mul oli Lindt)
natuke mustikaid

Purusta küpsised ja sega sulatatud või ning siirupiga. Vooderda 22 cm läbimõõduga koogivorm küpsetuspaberiga ja kata põhi küpsiseseguga. Peenesta kodujuust ja kohupiim saumikseriga, vahusta koor suhruga ning lisa koupiimasegule. Lisa vaniljesuhkur. Leota želatiinilehti 5 minutit külmas vees. Pigista seejärel neist vesi välja ja lahusta segades kuumas vees. Nirista želatiin kohupiimasegu hulka, viimast pidevalt segades. Vala täidis küpsisepõhjale ja pane külmkappi tarretuma. Enne serveerimist kaunista riivitud šokolaadi ja mustikatega.

Lilla ruudus

Muster: Kiri, Polly Outhwaite
Lõng: Rowan Kidsilk Haze, 2,36 tokki, toon 641 Blackcurrant
Vardad: 4mm

Kaks aastat tagasi sai Pääsusabast minu õlasallide armastuse murdepunkt, sealt edasi on neid ridamisi varrastelt maha tulnud. Neid on läinud kingituseks minu tädidele ja meie vanaemadele, ainult oma ema oli siiani veel ilma. Tema sünnipäevaks parandasin selle vea.


Lõnga ostsin juba detsembris, kui Veimevakas nii isuäratavat tooni Rowan Kidsilk Haze mu pilku köitis ja ma neid siidiseid kerasid enam käest panna ei suutnud. Mustri otsimiseks lappasin hulga ajakirju ja raamatuid läbi ning Ravelrys sai ka lugematuid sallimustreid vaadatud. Lõpuks jäin oma esialgse valiku juurde, Kiri on tõesti perfektne selle unelmate lõnga jaoks, ei mingeid keerulisi mustreid.

Üritasin küll ema ka modelliks värvata, aga ei õnnestunud ;)

Muster: Spring Beret, Natalie Larson
Lõng: Gedifra Akona, 2 tokki

Vardad: 5mm ja 5,5mm

Mütsi kudumise tingis puhas vajadus tõeliselt sooja peakatte järele, soovitavalt lillat värvi. Emale jõuludeks just seda tooni kootud mütsist oli pisut lõnga üle, millele tõin Veimevakast natuke lisa. Gedifra Akona alpaka sisaldus on see, mis mind selle lõnga juures võlub, isegi pitsmustris kudum on soe. Tundub, et Natalie Larsonist on saamas mu lemmik mütside autor :)

Omamoodi aastaalgus

Käes on veebruari keskpaik ja ma olen sellel aastal tervelt 8 päeva tööl käinud. Ok, ühe nädala olin ka talvepuhkusel, ülejäänud aja haiguslehel. Täiesti masendav... Külmetushaigused igas vormis ja variatsioonis ühe jutiga läbi põetud. Loodetavasti peale terveks saamist on vähemalt aasta norm täis ja rohkem selliste asjadega rinda pista ei tule. Eriti uue, aprillis kehtima hakkava uue ravikindlustussüsteemi taustal.

Asja veidi positiivsem külg - aega kududa ja kokata on olnud piisavalt (olgugi, et tegelikult oleks vaja see neetud lõputöö ükskord ära kirjutada, mida ma muudkui alustan ja alustan aga edasi ei liigu). Eile ei suutnud ma Aeti teadaandele Kullakestes vastu panna ja kiirustasin Veimevakka 15 kroonist Novita Bambut ostma. 20 tokki tõin ära :) Ja siis haarasin paar tokki Gedifra Akonat ka kaasa, see lõng võitis mu südame emale jõuluks mütsi tehes. Kuna ema mütsist jäi seda pool tokki üle siis otsustasin endalegi sellest sooja baretilaadse kududa. Hommikul võitlesin iseendaga, kas kirjatöö või müts, müts või kirjatöö ... kolm korda võite arvata mis peale jäi.

Toidumaastikult mu lemmik küpsised sellest nädalast, ülihead lihtsalt! Ma eilse päeva nendest praktiliselt toitusingi, mõnusad tee kõrvale krõbistada.

Mandliküpsised Cantuccini

60 g toasooja võid

250 g suhkrut

1 sidruni koor

2 muna

400 g nisujahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

noaotsatäis soola

150 g mandleid

3 sl Vin Santo dessertveini

Hõõru või ja suhkur puulusikaga ühtlaseks, lisa sidruni- või apelsinikoor ning munad, klopi hoolega läbi.Sõelu juurde jahu, küpsetuspulber ja sool, sega juurde terved mandlid ning dessertvein. Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga. Puista töölauale veidi jahu ning vormi tainast jahuste käte abil 3 piklikku pätsi, umbes 3 cm kõrged ja 5 cm laiad. Tõsta tainapätsid küpsetusplaadile, jättes piisavalt ruumi pätside vahele, kuna need vajuvad küpsedes veidi laiali. Küpseta 180kraadises ahjus umbes 20 minutit, kuni pätsid on läbi küpsenud ja pealt kuldsed.Võta küpsetusplaat ahjust välja ning lõika veel soojad pätsid terava noaga 2 cm laiusteks tükkideks (proovi noaga n-ö mitte "saagida"). Tõsta saadud küpsised ettevaatlikult uuesti küpsetusplaadile ning pane taas 5-10 minutiks ahju. Valmis küpsised on keskelt kreemikaskuldsed ning servadest kuldpruunid.

Põder potti

Ma ausõna luban, et ei hakka teid iga õhtu oma menüüga tüütama :) Lihtsalt on juhtunud nii, et juba kolmas päev satub meil lauale midagi sellist, millest tahaks kirjutada ja juhtumisi oli ka fotokas käepärast võtta.

Kui su elukaaslane ja tema isa on jahimehed, siis tekib tahes-tahtmata pidevalt mitmesugust ulukiliha külmikusse. Sellega toimetulek on pisut suurem väljakutse kui sea- või veiselihast roa valmistamine, aga aegajalt tuleb sellega rinda pista. Täna hommikul võttis Allan põdraliha viilud sulama ja surfas nami-nami retseptides pisut ringi. Meie kodused kokaraamatud midagi põnevat ei pakkunud. Sõelale jäi alljärgnev retsept, mis siiani valmistatutest kõige suurema rahuldusmõmina esile kutsus, minu poolt siis. Sest täna olin mina vaid sööja rollis ;) Liha sai mahlane ja pehme, kuivatatud ploomide magus mekk sobis imehästi suhteliselt jõulise maitsega põdralihaga. Kõrvale serveerisime lihtsat salatit kirsstomatite ja kurgiga balsamico kastmes. Igaljuhul kui teil juhtub tekkima tükike põdraliha, millega te ei oska midagi peale hakata, siis see retsept tagab suure tõenäosusega 100 % rahulolu.


Jahimehe lihahautis

500 g tükeldatud põdraliha
1 sl õli
1 sibulat
2-3 porgandit
170 g värskeid šampinjone või muid mahedamaitselisi seeni (nt lehter-kukeseeni)
3-4 dl vett
1 tl soola
0.5 tl musta pipart
1-2 tl aed-liivateed e. tüümiani
110 g kuivatatud ploome
1 dl rõõska koort

Valmistamine:

Tõsta sulanud liha pool tundi enne küpsetamist toasooja. Koori ja tükelda sibulad ja porgandid. Kuumuta paksupõhjalises potis õli, pruunista lihatükid kahes jaos. Pane kõrvale.Pruunista samas potis seened ja tõsta kõrvale.Pane lihakuubikud uuesti potti, lisa tükeldatud sibul ja porgandid. Vala potti vesi, maitsesta. Hauta kaane all umbes tund aega, kuni liha on küps. Vajadusel lisa hautamise ajal vett.Lisa seened, ploomid ja rõõsk koor. Hauta veel umbes 15 minutit. Valmis roale puista aed-liivateed.Serveeri kartulipudru või keedukartulitega, juurde paku salatit.

Väike toidupõige Indiasse

Nami-nami kooskokkamine läätsede teemal ajendas mind mõnda uut läätserooga proovima. Alates esimesest katsetusest Kajaka läätsehautisega, on need pisikesed kaunviljad püsivalt meie kuivainete riiulis olemas ja sagedas kasutuses.

Seekord otsustasin proovida Indias väga levinud taimetoitu Dhal, mida valmistatakse kohalikes oludes nii üsna vedela ja supilaadsena kui ka päris tummise hautisena. Nami-nami retsept, mille valisin, oli just paraja tekstuuriga hautis. Kui ma poodidest tamarindi pastat leida ei suutnud, oli Pille lahkesti nõus mind selle 1 tl suuruse kogusega varustama. Juhtus aga nii, et ühe väga toreda sündmuse tõttu meil tol päeval kokku saada ei õnnestunudki, kuid pasta leidsin tänu tähelepanelikule naminamikale Piprapoest :)

See roog sai esiteks imeilus, kurkum muudab selle lausa kuldkollaseks. Dhali vürtsikus koos magusa mango tšatniga (chutney'ga?) moodustas mõnusa magushapu koosluse, mis meile mõlemale väga maitses. Toidu kõrvale riisi keetma asudes selgus tõsiasi, et mul on kodus küll sushi, risotto ja pudruriisi, aga mitte teragi basmati või vähemalt pikateralist tavalist riisi. No pudruriis tundus kõige õigem valik sellest, oluliselt vähem keetes muidugi ;)

Dhal

• 200 g punaseid läätsesid
• 1 l külma vett
• 2 sibulat (lõika sektoriteks)
• 4 küünt küüslauku
• 1 tl jahvatatud koriandriseemneid
• 1 tl jahvatatud vürtsköömneid
• 0.25 tl Cayenne'i pipart
• 1 tl jahvatatud kurkumit
• 1 tl tamarindi pastat
• maitse järgi laimi mahla
• väike kimp värsket koriandrit

Serveerimiseks:

• keedetud basmati riisi
• chutney'd
• maitsestamata jogurtit

Valmistamine:

Pane läätsed ja külm vesi potti, kata kaanega ning kuumuta keemiseni. Alanda kuumust ning hauta 15 minutit, kuni läätsed on pehmed. Samal ajal kuumuta pannil õli keskmisel kuumusel. Lisa sibulad ja veidi soola ning prae aeg-ajalt segades 10-12 minutit, kuni sibulad on pehmed ja kuldsed.Lisa küüslauk ja vürtsid ning kuumuta veel 2 minutit. Lisa läätsed koos keeduveega ning hauta veel 5 minutit tasasel tulel, kuni vedelik on paksenenud. Sega juurde tamarindipasta ning kuumuta aeg-ajalt segades 2 minutit. Maitsesta ja tõsta pott tulelt. Tilguta peale veidi laimimahla. Serveeri koriandri, keedetud basmati riisi, tšatni ning maitsestamata jogurtiga.

Magustoiduks seevastu lihtne keefiritarretis, kasina aja magustoit, nagu Pille retsepti juurde lisanud on :) Tuleb hakata harjutama, mine tea kuidas see olukord majanduses ka meid võib mõjutama hakata.

Keefiritarretis moosiga

• 5 dl keefirit
• 300 g maasikamoosi või vaarikamoosi
• 6 lehte želatiini
• 0.5 dl vett želatiini lahustamisek

Valmistamine:

Pane želatiinilehed külma vette likku 5 minutiks. Sega keefir ja keedis. Sega peene nirena juurde kuivaks pigistatud ja väheses kuumas vees lahustatud želatiiniga. Tõsta pokaalidesse ja lase tarretuda.

Ood prantslastele

Kunagi, siis kui me Tulliaga veel noored ja ilusad olime, no nii aastat 10 tagasi, otsustasime ühel ilusal õhtul sibulasuppi teha. Ma ei usu, et kumbki meist mäletaks millisest allikast tollane retsept pärit võis olla ja mis komponente peale sibula ja puljongi sisaldas, aga seda mäletan küll, et valmis supp maitses imehea. Istusime kahekesi minu vanemate elutoas diivanilaua taga ja muudkui kiitsime kui head rooga me ikka valmistada oskame ;) Peenetest juustusortidest ei teadnud me tollal midagi ja tavalise poesaia viilakad röstisime supikõrvaseks ahjuplaadil krõbedaks.

Üksjagu aega on mööda läinud, aga meie sibulasupilugu kerkib üha sagedamini vestlustes esile. Kui Jamie Oliver kolmapäevases saates ka sibulasuppi keetma asus, oli selge, et tuleb teha. Otsustasin Juci poolt ära proovitud üleküpsetatud sibulasupi retsepti kasuks, suurendasin vaid pisut sibula ja puljongi kogust, ning Gruyere juustu asemel valisin Jamie nakkaval eeskujul vana hea inglise Cheddari. Muidugi oleks ma eelistanud Tullia nippi, sibulat küünlavalgel hakkida, teada enne selle vesise töö ette võtmist. Aga järgmine kord proovin ära. Krõbeda saia-juustukoorikuga kaetud supp maitses aga oivaliselt, natuke jäi veel homseks ka.

Teiseks prantslaseks meie tänasel toidulaual olid seest pehmed ja pealt karamelliseks kõpsenud Cannelé koogikesed, seekord õiged. Sest ma jõudsin eile viimaks Farwellist läbi põigata ja vormid osta. Võtsin 2 viimast ära, algse plaaniga üks neist Mari-Liisile toimetada, kuid kodus sai ahnus minust võitu ja jätsin mõlemad endale. Palju mugav on ju terve kogus ühe ahjutäiega ära küpsetada. Aga ma luban, et Mari-Liis saab ka oma vormikesed. Need koogid on jumalikud, uskumatu, et niivõrd pretensioonitute ainete kokkusegamisel midagi nii hõrku valmis küpseb. Juba esimesne katsetus tavaliste muhvinivormidega tõestas, et õigete vormide hankimine on ei oleks mahavisatud raha, cannele’d on lihtsalt nii maitsvad. Välimus tuli esimese korra kohta enam-vähem. Mõned vormist "väljaroninud" koogikesed ei mahtunud enam pärast küpsemist vormi tagasi vajuma ja said sellised seenekese kujulised, aga enamus käitus siiski nii nagu ette nähtud ;)


Cannelé koogikesed

• 5 dl piima
• 25 g võid
• 125 g nisujahu
• 225 g suhkrut
• 2 tervet muna ja veel 2 munakollast
• 2 tl vanillsuhkrut
• 1 sl rummi

Valmistamine:

Klopi suures kausis suhkur, munad ja jahu ühtlaseks. Kuumuta potis piim ja või keemiseni. Vala kuum piim peene joana munasegu hulka, segu hoolega segades.Lisa vanilje, lase toatemperatuurini jahtuda, siis lisa rumm.Kata kauss kaane või toidukilega ning pane vähemalt 24 tunniks külmkappi. Enne küpsetamist sega tainas uuesti läbi. Täida vormid 3/4 ulatuses tainaga. Küpseta 200kraadise ahju keskosas 40-60 minutit, kuni koogikesed on pealt tumepruunid. Võta vormid ahjust välja ja kummuta koogikesed kuumalt vormist välja. Õiged cannelé-koogid on seest pehmed ja pealt karamelliseerunud.

Jõulukingid vol2

Muster: North Roë Shawl by Dodile
Lõng: Raasiku villane 8/2, 680 g
Vardad: 3,5 bambuseset ringvardad

Lõng oli impulsiivne ost Veimevakast, värvide pärast. Juhtus aga nii, et juba samal päeval lõin vardad sisse ja hakkasin North Roe salliga pihta. Kingituseks vanaemale. Paljud, mina sealhulgas, põlgavad tavalise villase lõnga liiga karedaks, kuid teadsin, et vanaema villast ei karda ja no need värvid… Peale pesu muutus ka lõng üsna inimsõbralikuks. Vanaemale meeldis sall õnneks väga.


Muster: Strawberry Hill by Melissa Matthay
Lõng: GB Wolle Jil, ca 3,5 tokki
Vardad: 3,5 ja 3,75 bambusest ringvardad

Kuna Greete sünnipäev on jõululaupäeval, siis ühe kingitusena tahtsin talle kindlasti ise midagi kududa. Ja see armas kampsun oli mul juba Ravelrys ootele pandud. Kuigi kõige väiksem suurus on 2 aastasele, siis mu pisut peenema lõnga ja varrastega sain üsna selle tulemuse mida ootasin, Greete on üsna suur tüdruk ka. Juhendis toodud imeliku rullkaeluse asemel kudusin korraliku tagasipööratava kaeluse.

NB! Rohkem pilte Ravelrys ja Flickris, nagu ikka!

Aastavahetus

Kui kolmas aasta järjest samas kohas ja samade inimestega uue aasta saabumist tähistada, siis võib seda juba väikest viisi traditsioonika pidada, või mis? Riinu-Priidu juurest ei pea öösel koju minema hakkama ja poolele linna ilutulestikule on suurepärane panoraamvaade, ning nendega on meil vahva koos olla.

Sõime ennast oimetuks, nagu ikka ja mehed olid meile agarad kokteilide segajad. Isegi kui leppisime kokku, et sellel aastal me toitudega üle ei pinguta, läks nagu alati. Ehk mõlemad tegime oluliselt rohkem kui keegi ära süüa jõuaks. Seda, et aastavahetusel tuleb kala süüa, sain ma teada eelmisel aastal Kajakalt, no ja olin kohe kurb, et ma seda varem ei teadnud. Sellel aastal oli meil pearoaks siis kohafilee :) No muidugi on täna Kaja kirjutanud veelgi vürtsikamaid detaile kuidas õnn ja raha majja tuua, aga need teadmised jäid meile selleks aastavahetuseks siis hiljaks :))

Laual oli lisaks praele igasugu traditsioonilist toitu, nagu singirullid kahe erineva täidisega ja täidetud munad. Sekka krevetisalatit, peedi ja sinihallitusjuustu pirukaid ja värsket salatit. Minu tehtud küpsisetort jõhvikate ja halvaaga ning Riinu pavlova vaarikatega oktoober'08 Oma Maitsest.

Mängisime erinevaid laua- ja mälumänge, jõime kokteile, lobisesime ja naersime, vaatasime Etv'd, südaöist ilutulestikku ja tegime mõne üksiku "head-uut-aastat-kõne". Ja siis läksin mina tuttu, sest mingi eriliselt jõhkrat sorti kõri pitsitav tõbi on mind juba viiendat päeva agressiivselt ründamas ja kella 12'ks olin häälest täiesti ilma jäänud. Kell 3.30 ühe sõbranna kõnele vastates suutsin ma telefonitorusse vaid midagi piuksuda, tea mis ta must mõtles ;)

Praegu aga joon rohke meega teed imearmsatest tassidest, mille päkad olid muuhulgas R&P juurde meie jaoks jätnud ;) Ja taruvaik ning kõiksugu imemistabletid kuuluvad mu tänasesse menüüsse, loodan et 1.jaanuari järgi siiski ei saa tulevat aastat ennustada :)

Seepärast loodan, et kõigil meil, kallid sõbrad ja lugejad, tuleb huvitav ja rõõmuderohke aasta, kus muredele ja raskustele palju kohta ei ole! Ilusat Uut!