Rosamund

Kui heita pilk Ravelrysse, siis tundub, et ma pole endale alates eelmisest suvest midagi kudunud. See on küll pisut poolik tõde aga näidanud küll ei ole tõesti midagi. Alates septembri lõpust pole ma midagi selga pandavat alustanud, kes teab mis mõõtmetega mu keha mind pärast rasedust üllatada kavatseb :) Mõned mütsid, sallid jms on sel talvel ikka valminud, kuigi pildile pole neid saanud.

Kuid on üks kardigan, millest ma siin juba varem korra kirjutanud olen. Ma kudusin ikka kohe uuesti ja olen väga rahul, et selle saatuseks kuhugi poolikult vedelema jääda ei saanud. Kuna teatud mööndustega venitan kardigani ka praegu selga, siis ei mallanud enam kauem oodata ja näitan ära. Küll ei hakanud ma hetkel veel haake ette õmblema, sest üle kõhu ei vea ma seda nii või naa.

Juhend: Rosamund's Cardigan, Andrea Pomeranz, Interweave Knits Fall 2009

Lõng: Cascade Yarns Ecological Wool, 500 g

Vardad: 4 ja 5 mm

Kõigepealt lõngast. Ma oleks kohe väga õnnelik, kui Eestis oleks võimalik Cascade lõngu osta. Just sellises mõistliku hinna ja tohutu värvivalikga nagu seda mujalpool saada on. Antud lõng on tellitud USA lõngapoest The Yarn And Fiber. Väga hea valiku ja teenindusega pood, kuid need tollimaksud mis nüüd juba üsna väikeste summade puhul tasuda tuleb, ei soosi USAst tellimist kuidagi. Lõng oli peale harutamist nagu uus ja teistkordselt kududes ei jäänud koepind sugugi hõredam, nagu mul mõne teise lõngaga juhtunud on. Rustikaalselt villane aga nii pehme ja soe, et tahaks seda muudkui kaisutada ja kaisutada :) Koepind tuleb kenasti esile ja hetkel ei ole märke ka topiliseks muutumisest.

Kardigani vaadates ma juba mõtlesin, et oleks võinud veel pisut kitsamad varrukad teha ja selja peale ka mõned kahandused. Aga ega hetkel ei saa täielikku pilti asjast. Põhiline on see, et kutsub kandma ja praeguste ilmade juures on see just paras mõnele sviitrile või pluusile peale võtta. Kududes järgisin üldjoones juhendit, lisasin vaid vöökohale paar cm pikkust ning alumises osas tegin 3 kasvatamist 8 realise vahega 4 asemel. Kuna mul puudub ka tavalises olekus sale vöökoht, siis enamasti ma puusade juures pean vähem kasvatama kui juhendid ette näevad. Paljud on Rosamund'i puhul keeranud parema koepinna välispidiseks, kuid mulle meeldib just see vasakpidine pind palju enam :)

Ilusaid pühi!

Nädalavahetuse imeilusad ilmad ei soosinud köögis toimetamist, särav päike ja kauaoodatud plusskraadid meelitasid rohelusse. Nii ma seekord piirdusingi vaid ühe juba traditsioonilise pashaga, kuigi enamasti teen ma kaks erinevat varianti sellest pühaderoast. Meie pühadelauale kuuluvad kindlasti ka kiluleivad, millega katki koksitud mune toredam süüa. Ja siis fetapirukad. Seda ma ei mäletagi, kuidas need meie ülestõusmispühade lauale on sattunud. Igal aastal fetapirukad aga iga kord uut moodi.

Seekordne retsept on pärit Oma Maitse retseptiraamatust, lk 55. Mulle tohutult meeldis nende pirukate pärmitainas - kerkib külmkapis ja sisaldab ohtralt võid. Maitselt hoopis pehmem ja soolaste pirukate jaoks ideaalne variant. Kasutan seda kindlasti ka edaspidi. Ühtlasi sain tänu nendele pirukatele sügavkülma spinativabaks, jälle sammuke suvele lähemale.

Spinati-fetapirukad

Peterburi pärmitainas:

• 2,5 dl piima
• 50 g pärmi
• 200 g margariini (kasutasin Tere võid)
• 7,5 dl nisujahu (mul sellest 1 dl rukkijahu, ootamatult lõppes nisujahu otsa)
• 4 tl suhkrut
• 1 tl soola

Täidis:

• 150 g külmutatud spinatit (mul veid üle 200 g)
• 100 g seedermänniseemneid
• 1 muna
• 200 g fetat (mul pigem 300 g)
• musta pipart
• värsket või kuivatatud punet

pintseldamiseks 1 muna

Lahusta soojas piimas pärm. Sulata või, sega jahuga läbi ning lisa piima-pärmisegu, sool ja suhkur. Sõtku ühtlaseks tainaks ning jäta külmkappi vähemalt 1 tunniks ootele.

Sulata spinat ning pigista sellest liigne vesi. Rösti seedermänniseemned kuldseks. Sega kõik täidiseained kausis ühtlaseks.

Rulli kerkinud tainas õhukeseks ning lõika sellest klaasi või vormi abil rattad. Pintselda pind lahtiklopitud munaga ja aseta sellele paras kogus täidist. Voldi pirukad pooleks ning suru ääred tugevasti kinni. Aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja lase 5 min kerkida. Pintselda pealispind munaga ja küpseta 220-kraadises ahjus 18 minutiga isuäratavalt pruuniks (minu ahju puhul piisas 12 minutist).

Pisikesed edusammud

Edusammud mu lõngajääkide vähendamisel :) Mida muud ikka nende üksikute ja poolikute lõngatokkidega teha kui pisikesi asju pisikesele inimesele. Võtad aga Ravlerys oma salvestatud ootel tööde nimekirja lahti ja hakkad otsast kuduma. Lihtne. Not. Sest ega ikka ei ole küll sobivat lõnga või olemasoleva lõnga jaoks sobivat mustrit/ideed võtta. Olenemata sellest kui suur su lõngavaru ka ei ole.

Aga ma ei andnud alla ja nüüd on mul juba päris mitu asja valmis või pooleli või ootab veel viimistlemist. Papude ja mütsi komplekti ma plaanisin võtta kaasa pildistamisele Krista juurde, kuid mütsi unustasin maha. Papude pilt on aga Krista tehtud, ma ei hakanud kodus ennast üldse enam vaevamagi :)

Juhend: Blue Steps - Baby Booties Regina Willer'ilt

Lõng: Steinbach Wolle Golden Baby ja Angels & Elephants Hand Dyed Knitting Wool sock/4ply

Vardad: 2,25 mm

Kogenud emalt sain kuulda, et need asjandused jalas ilmselt ei püsi, aga tore teha oli neid ikka:) Ma valisin küll pigem sellise sokilaadse mustri, need nööbikestega variandid nagu nt ülipopulaarsed Saartje's Bootees tunduvad kohe väga mõttetud. Ilusad vaadata küll, kuid ....

Juhend: Top Down Bonnet Adrian Bizilia'lt

Lõng: Steinbach Wolle Golden Baby

Vardad: 3 mm

See müts ootas mul ammu kudumist, nii armsalt vanamoodne. Loomanäod ja -kõrvad ei ole minu teema, ei selle mütsi ega üldse laste riiete puhul. Seega lihtne mütsike millele tikkisin sama angels & elephants lõngaga liblika, et oleks midagi ühendavat papudega. Tikkimist pean ma küll veel harjutama. Iga kord kui mul tuleb lõng nõela taha ajada, tekib mul tohutu tõrge ja ma võin tühiste pistetega ennast terve päeva vaevata.

Kihilised šokolaadiküpsised

Aegumatu klassika! Ma ostan neid ka praegu, vaatamata sellele koledusele mis poekookides reeglina sees on. Aga nii head on ju :)

Kui mu sõbranna aga kihilisi küpsiseid ise tegi ja väitis selle toimingu veel suhteliselt lihtsa ka olevat, pani see mul mõtte idanema. Nii ma eelmisel nädalavahetusel namis oleva Tallinna Teeninduskooli retsepti järgi neid headele sõpradele pakkumiseks valmistasingi. Jah, keerulist ei ole siin midagi. Veidi tüütu on 5 põhja küpsetamine, kuid samal ajal kui üks põhi küpses panin teise plaadi lahtise akna juurde jahtuma ning kolmandale määrisin moosi. Kokku läks aega kindlasti alla 2 tunni.

Kihilised küpsised

350 g võid

350g suhkrut

350 g jahu

9 muna

Vahele:

600 g moosi (kasutasin punasesõstra tarretist)

Peale:

350 g tumedat šokolaadi (kasutasin Laima 70%)

Vahusta toasoe või pehmeks vahuks, lisa jahu. Vahusta munad koos suhkruga kohevaks. Sega munamass osade kaupa jahu-või segule, kuni saad ühtlase taigna.

Määri saadud taignast 5 õhukest küpsisepõhja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures kuldseks. Minul kulus selleks ca 11 minutit.

Määri jahtunud küpsisepõhjadele keedis ja pealmine kiht kata sulatatud šokolaadiga.

Originaalretseptis oli šokolaadi kogus küll 400g tumedat + 100 g valget, aga minu arvates sai 350 g juba päris paksu kihi katteks. Ma ilmselt paneks teinekord ka viimasele kihile šokolaadi alla moosi, sest külmikust võttes lõi osadel tükkidel šokolaadi kihi lahti. Ja veel, ilmselt oleks mõistlik pisut oodata šokolaadi tahenemist ja enne külmikusse panemist plaadid tükkideks lõigata. Ma ootasin tükeldamisega küll lausa paar tundi peale külmikust võtmist, kuid ikka kippus pealmine kiht murenema.

Tunnustus

Aitäh, kallis Triin! Olen liigutatud, Sinu sõnad tegid mu toreda päeva kohe eriti rõõmsaks, liiga ilusad:) Aga teeme ära - esmalt tuleb vastata viiele küsimusele ning seejärel tunnustus edasi anda viiele blogile-blogijale.

1. Millal alustasid oma blogiga?
Esimene postitus on tehtud 6. veebruaril 2006. Seega kuues aasta juba läheb.

2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Kunagi klassifitseerusin pigem käsitööblogiks, nüüdseks on siin kõike mis meelel mõlgub ja hinge puudutab. Paraku on kirjatükid järjest harvemaks jäänud, kuigi kange soov ja tahtmine on olukorda parandada ning ennast taas pisut enam avada.

3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
Ei usu, et millegi poolest nii eriline, et võiks seetõttu silma torgata või eristuda. Kui, siis oma harvade postituste poolest :)

4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Ma olen sellest vist varem ka kirjutanud, et minu blogi sai alguse suuresti tänu Krentule. Ma ilmselt vajutasin mingile lingile Isetegijates ja sattusin "sellele blogile" - ja olin tehtud. Inspiratsioon pani tegutsema ja nii saigi blogspot.com taas ühe päevaraamatu võrra rikkamaks. Kajaka blogi oli järgmine, mille vist algusest lõpuni läbi neelasin :) Ja nii nad tulid - kõik armsad ja toredad omal moel. Ilma on raske olla. Ja selle kõigega algust tehes, ei osanud ettegi näha, milliste nüüdseks kallite inimestga mind oma elu jagamine netis ka IRL kokku viib :) Olgugi, et esimest kommentaari oma blogis nähes võttis käe värisema :)

5. Mida tahad muuta oma blogis?
Väga lihtne, ma tahaksin rohkem kirjutada ning osata paremini pildistada :) Sageli ootavad mõtted sobivat hetke või tegemised vajalikku fotot. Mida aga ei tule, ega tule. Kui ma jõuaks tagasi vähemalt aastasse 2008, kus postitusi jagus igasse nädalasse, võiks juba peaaegu rahulolevalt endale õlale patsutada :)

Edasi annan tiitli:
1. Krentu - midagi pole parata, kuigi kordan ennast ja paljusid teisi, kes on Krentule tunnustust avaldanud. See blogi toidab hinge!
2. Inga - mulle meeldib Inga pühendumus. Mitte lihtsalt hiigelhulgal imelisi kudumeid vaid ja stiilsed ning "oma looga" fotod.
3. Heleena - ta koob ja pildistab ja joonistab ja... mulle lihtsalt meeldib :) Hästi armas blogi, mille uusi postitusi alati ootan
4. Mari-Liis - tõeliselt lemmik toidublogi! Üha sagedamini satun ideid otsima Mari-Liisi juurest :) Põhjalik ning visuaalselt kaunis blogi!
5. Kaja - midgi pole teha. Ka Kaja ning tema blogi kuulub mu lemmikute hulka :) Ma imetlen tema loovat vaimu ning tohutut energiat. Mulle tundub, et tal on kogu aeg midagi põnevat pooleli ja ta oskab pidevalt üllatada millegi uuega ning panna ka karud tantsima (loe andetud maalima:) ).

Tõele näkku vaadates

Tõin üleelmisel nädalavahetusel Ikeast hästi lihtsad valged kardinad, et neid kodus pisut tuunida. Olin kunagi ostnud 10 m linast pitsi, mõttega see köögirätikute kaunistamiseks kasutada. Hiljem aga ei raatsinud enam rätikute peale kulutada. Kuid kardinate jaoks on mul seda just parasjagu ja sobiks imehästi. Piisavalt kodus pikutanud ja aega surnuks löönud, otsustasin täna kardinad lõpuks ette võtta ja koukisin pitsi tumba sisemusest välja. Ja nüüd jõuame teemani - seisin silmitsi erinevate kudutööde jääkidega.

Harjumusest torkan allesjäänud lõngatokid/kerad ümmarguse tumba sisemusse ja unustan. Kui nüüd kaas enam hästi kinni minna ei tahtnud, kallasin suures hädas sisu põrandale ning ohhooo. Ja ma käisin veel eelmisel nädalal beebi sokikeste ning mütsi jaoks üksikuid tokke lõnga ostmas... Ei ole vist väga mõistlik käitumine. Pildil on näha vaid erinevad villaste ja puuvillaste lõngade jäägid, ära jõudsin eelnevalt juba sorteerida erinevad mohääride ja siidisegu lõngad. Ning miks mul küll nii palju heegelniite on? Need on ka pildi tegemise ajaks juba ära pandud. Mõned terved tokid helesinist ja rohekashalli Novita Samost panin sõbranna lapse jaoks kõrvale. Kududa armastava inimesena meeldib talle kindlasti rohkem ise oma pojakesele midagi toredat kududa kui minult kingiks saada :) Aga ülejäänud kraamiga peaks küll midagi ette võtma. Kusjuures mitmete lõngade puhul ma isegi ei mäleta mille jaoks ma neid kasutasin või kasutada plaanisin. Jah, ja kaks kastitäit kudumiks saada tahtvaid "päris" lõngu ju ootavad ka veel oma järge :)

Kõrvitsakeeks

Mis sobiks lumesse mattunud hommikul paremini, kui lõiguke vürtsikat kõrvitsakeeksi õrnalt hapuka lumivalge toorjuustukreemiga. Seda siis loetud päevad enne kevade algust.

Revideerisin nädala alguses oma sügavkülmiku varusid ja mõistsin, et ise need seal ei kahane. Tuleb taas algatada aktsioon - sügavkülmik tühjaks. Lihasahtli sisu muutub meil pidevalt ja sellega muret pole, kuid teised sahtlid näitavad sisu kahanemist vähem, kui mulle meelepärane oleks. Sellest tulenevalt näeb siin nüüd ehk mõnda ega mitte just hooajalisi toidupostitusi :)

Aga kõrvitsakeeksi juurde taas. Kõige enam kasutan kõrvitsat püreesupiks, kuid alati jääb veidi üle ning selle olen ahjus pehmeks röstinud ja saadud püreed minigrip kottides sügavkülmas hoiustanud. Täpselt parajates portsudes näiteks selle keeksi tarvis. Mari-Liisi retsepti muutsin vaid niipalju, et ingveri asendas veidikese kardemoniga ja kattele lisasin pisut enam suhkrut. Tegu on tõeliselt mõnusa ja mahlase keeksiga.

Kõrvitsakeeks

3 muna
2 dl suhkrut
3 dl kõrvitsapüreed
95 g sulatatud võid
3 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl söögisoodat
2 tl vaniljesuhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli
veidi kardemoni

Katteks:
150 g toorjuustu
3 spl tuhksuhkrut
1 laimi mahl ja riivitud koor

Vahusta munad suhkruga. Sega eraldi kausis omavahel kõrvitsapüree ja jahtunud sulavõi. Ja veel ühes eraldi kausis sega kõik ülejäänud kuivained. Lisa kuivainetele kõrvits ja või ning kõige lõpuks sega hulka muna-suhkruvaht.

Määri keeksivorm võiga ja vala tainas vormi. Küpseta eelkuumutatud ahjus kõige alumisel siinil 180 kraadi juures 40-50 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga. Tõsta vorm ahjust, lase jahtuda. Võta keeks vormist välja.

Katte tarvis sega kõik vajalikud ained omavahel. Määri kate jahtunud keeksile. Lase külmkapis tahedamaks minna.

Ja nüüd nii ongi

Eile oli viimane tööpäev. Mulle ei ole see veel päriselt kohale jõudnud, et nüüd nii ongi. Vähemalt paar aastat ei ole tarvis hommikul ärgates tööle tormata. Mõnus :)

Eilne päev oli tore. Natuke veel hommikul tegutsesin, siis hakkasin väikeseks peoks valmistuma. Meil on päris suur kollektiiv, nii 40 inimesega tuleb kindlasti arvestada. Seega peab tort ikka olema suur ja suupisteid palju :) Pühapäeval küpsetasin seetõttu usinasti. Valikus olid miniröstsaiad munavõiga, tuuletaskud tuunikala- ja lõhetäidisega, kookosbeseed ja sidruni-beseetort. Kahjuks ununes fotokas koju ja pilte ei saanudki. Eilset päeva jäävad mulle meenutama kaunid lilled ja armsad kingid.

Täna hommikune ärkamine oli hoopis teisiti. Võis rahulikult teki all varbaid sirutada ja voodist välja saamisega polnud kiiret. Kass magas ka õndsat und ja ei teinud draamat, et hommikueine tavapärasest hilisemaks jääb. Peaks endale ka nüüd ühe piparmündise kakao tegema ja mõne röstsaia punasesõstra zeleega kõrvale võtma. Ma üritan siis oma uue eluga vaikselt kohaneda. Õhtul ootab ees lähimate töökaaslastega õhtusöök Sfääris ja peale seda kinokülastus. Et üleminek oleks ikka sujuv ;)

Tekike

Järjekordne tekike. Samas eriline, sest see on nüüd mõeldud meie peresse jääma.

Heegeldatud ruut: Sunburst Granny Squeres, esimesed 4 rida

Heegelnõel: 3

Lõngad: Schachenmayr Cotton Eco valge, heleroosa, tumeroosa, hallikasroheline; Novita Tennessee roosa; Steinbach Volle Capri tumelilla ja kärtslilla; Titan Wool Egitto lilla.

Mul oli detsembris õnn võita FB mänguga Käsitööjaama (end Veimevakk) kinkekaart. Plaanisin kohe selle jõuluajal kulutamata jätta ja oodata ära jaanuari alguse, kui on teada, mis värvi lõngadesse võiks panustada. Ja veel sel samal jaanuari päeval ma sättisin ennast Liina juurde kinkekaarti kätte saama ja seda koheselt ka kulutama :) Lisaks tekikese lõngadele ma varusin veel üht-teist, endale ka muidugi natuke. Ja ma ostsin ikka rohkem, nii et esimene sularaha euro-ost läks ka kirja.

Õiget heegeldatud ruudukese mustrit polnud üldse lihtne leida, eelmiste tekkida willow meeldis mulle lihtsalt kõige enam. Lõpuks otsustasin ennast ületada ja veidi kirjuma tekikese teha. Ma nimelt veidi pelgan seda värvidega mängimist. Korjasin siis veel mõned sobivas toonis üksikud tokid puuvillaseid lõngu oma varudest välja ja selline see meie tulevase beebi tekike saigi. Kokku 56 ruutu ja vot seekord sai isegi minul nendest lõngaotste peitmisest tõsiselt villand.

Ehk kunagi saab teha toredamad pildid tekikese omanikuga ka :)

Uued tuuled

Eelmise aasta kokkuvõtteks võib vaid öelda - suurepärane. Käesolev tõoatab aga tulla veelgi imelisem. Nimelt ootame suure õhinaga meie esimese lapse sündi, pisitüdruku sünnitähtajaks täpsemalt on 26.mai. Seni on lapseootus olnud vaid puhas rõõm ja beebiga ka kõik korras. Eks on siin blogis seetõttu ka tavapärasest vaiksem olnud, minu meeled on vallanud meie pikalt igatsetud beebi ootus. Ja ta otsustas tulla just siis, kui mina olin juba lootust kaotamas ja täieliku üllatusena meile mõlemale.

Nüüdseks on aeg juba sealmaal, et jäänud on veel viimased kolm nädalat tööl ja võingi pühenduda hoopis uuele elule. Seda, et mul järgneva kolme kuu jooksul igav hakkaks, ma küll ei usu. Terved kuhjad raamatuid ootavad lugemist, lademes lõngad kudumist ning bookmark on katsetamist ootavatest retseptidest pikaks veninud. Eelkõige aga võtan seda aega kui väikest puhkust uue elurütmiga kohanemiseks.

Natuke muidugi muretsen ka, et kuidas me oma pisikeses korteris edaspidi hakkame saame, sest hetkel ei raatsi jäänud aega uue eluaseme otsimesele kulutada. Sügisest hakkame edasi vaatama. Samuti peame nüüd usinasti veel teatreid ja kino külastama, mai kuust ei pruugi see enam nii lihtne olla. Lapsehoidjaid vanemate või õdede-vendade näol pole meil paraku siin Eesti nurgas võtta. Kuid kirjeldamatu rõõm tulevase ilmakodaniku üle korvab kõik :)